Keskmine maaomanik hoiab loodust palju rohkem, kui välja paistab

Hiljuti korraldas Loodushoiu Fond põlispuude hoidmise kampaania, millega liitus 130 maaomanikku. Foto: Peeter Kümmel

Loodushoid algab maaomanikest ja nende mõtteviisist, sõnas Loodushoiu Fondi juht Pille Ligi. „Keskmine maaomanikust maainimene hoiab loodust palju rohkem, kui ta välja ütleb ja välja näitab.”

Aasta tagasi loodi maaomanike initsiatiivil vabatahtliku loodushoiuga tegelev Loodushoiu Fond. Pille Ligi selgitas, et sisuliselt jaguneb meie maa kolmeks: riigimaa, eraomanduses maa, mida valitseb riik, kuna seal on kaitseala, ning eramaa, mis on eraisikute oma ja nende hoida. Maaomanike poolt vaadatuna on aga tihti probleem just otsustusvabaduse kaotamine.

See on olukord, kus maaomanik, kes sooviks loodust hoida, ei tohi seda teha, sest sein on ees või rakendub „valitseja” klausel. Näiteks soovis maaomanik luua puisniidu, kuid riik ei andnud selleks luba.

Ligi sõnul huvitab maaomanikke loodushoid vägagi, kuigi nii mõnigi kord üritatakse jätta muljet, justkui ei hooliks nad keskkonnast, liigirikkusest ja nagu nad ei olekski osa kohalikust kogukonnast. „Kuidagi on loodushoiu teemadega välja kukkunud äraspidiselt, et need, kel kõige suurem keskkonnajalajälg ja kes kõige rohkem tarbivad, sealhulgas lendavad lennukitega, on kõige agaramad teistele selgitama, kuidas just nemad peavad liigirikkust hoidma, süsinikku siduma ja tegevusi piirama,” tõdes Ligi. See andiski tõuke fondi rajamiseks.