Korteris elamine pole kompostimisel takistuseks

Rõdule saab kompostri osta või ise ehitada, tiheasustuses peaks see olema kinnine, et vältida närilisi ja linde. Foto: Shutterstock

Kompostimine ei tähenda enam puidust kompostikasti aianurgas, vaid valida on väga erinevate meetodite vahel, mis sobivad ka näiteks tänapäevasesse kööki ja kiire elutempoga inimesele.” Just selliselt süstib peamiselt kompostimisalase teavitustööga tegeleva algatuse Kompostiljon eestvedaja Anneli Ohvril kõikidesse pealehakkamist teha kompostimisega algust juba täna.

Biojäätmed on ainus prügiliik, mida inimesed saavad ise, ajast ja viisist olenemata kompostimise teel käidelda ja ringlusesse suunata. „See on looduslik viis elada harmoonias keskkonna ja loodusega, hoida toitained ringluses ning saada vastutasuks kvaliteetne ja viljakas muld,” rääkis ta.

Tihti ei taheta Ohvrili sõnul biojäätmeid sorteerida põhjendusega, et need hakkavad köögis kohe haisema, see juhtub aga siis, kui neid koguda umbselt kinnisesse anumasse või kotti. „Kompostimispõhimõtete järgimine algab tegelikult juba köögist. Biojäätmeid tuleb koguda lahtisesse anumasse ning lisada sinna juurde majapidamispabereid, WC-paberi rulle või papist munakarpe. See hoiab niiskustasakaalu paigas ja haisu ei teki,” selgitas ta.

Maaülikooli professori Mait Kriipsalu sõnul muutub biolagunevate jäätmete lahus kogumine Euroopa Liidus kohustuslikuks hiljemalt järgmise aasta lõpust. „Laias laastus jääb elanikele kaks teed: kas panna nad „pruuni konteinerisse” või kompostida need kohapeal,” rääkis ta.

Kompostida saab ka korteris

Ohvril toonitas, et aasta läbi kompostida on võimalik ka ilma aiamaata, näiteks korteri rõdul või suisa toas. Tiheasustusega aladel, linnades ja asulates on vaja toidujäätmete kompostimiseks kinnist kompostrit, et vältida närilisi ja linde. „Selle saab kas soetada poest või ehitada ise. Hajaasustusega aladel võib toidujäätmeid kompostida ka avatud kompostrites,” selgitas Ohvril.

Kortermajas elaval inimesel on tegutsemiseks mitu võimalust. Näiteks võib soetada endale Bokashi, vermi- või elektrilise kompostri, mida saab kasutada ka tubastes tingimustes. „Kui korteril on rõdu, on olemas ka trummelkompostri lahendused. Üha enam korteriühistuid mõtleb ühise kompostri soetamise peale, on see siis suuremat sorti ja elektriline, näiteks ühistu keldris, või suurem soojustatud komposter õues,” selgitas Ohvril.

Seda, et korterielanikul valminud kompostmullaga midagi peale hakata ei ole, Ohvrili sõnul kartma ei pea.