Oksapurustaja aitab aiajääkidest kasulikult vabaneda

Viljapuude äralõigatud oksad rändavad oksapurustajasse ja siis tagasi aeda, kus need aja jooksul mustaks kullaks muutuvad. Foto: Riina Martinson

Kevadtööde käigus koguneb aias korralik hunnik oksi, mille paljud lihtsalt lõkkesse viskavad või siis kuhugi metsa alla sokutavad. Tegelikult leiab aias okstele head kasutust, näiteks võib need purustada ja muuta mulla jaoks kasulikuks substraadiks.

Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse spetsialist Kalle Põrk rääkis, et nemad purustavad lõigatud oksad puuridade vahel ära ja jätavad hakke maakamarasse huumuseks. „Vanasti oksi peamiselt põletati, aga juba nende ridade vahelt kättesaamine on suur ja tülikas töö ning ühtlasi saab huumusfondi purustamise abil täiel määral ära kasutada,” seletas ta. „Sel moel vabaneme okstest kasulikult nii viljapuudel kui ka marjapõõsastel.”

Pollis käib okste lõikamine detsembrist aprilli keskpaigani ja kuna ainuüksi õunaaed laiub paarikümnel hektaril, võib ette kujutada, kui palju oksajääke seal tekib.

Polli aiandusuuringute keskuses kasvavad lehtpuud- ja põõsad, mille hake sobib suurepäraselt mulla orgaanika parandamiseks, aga purustada tasub Põrki kinnitusel ka okaspuuoksi. „Neis on omajagu vaiku, aga just seetõttu sobib see hake hästi multšiks, sest laguneb aeglasemalt,” rääkis ta. „Okaspuu kooremultši kasutataksegi just visuaalselt kena aia kujundamiseks, see on ühtlase väljanägemise ja fraktsiooniga. Kui on suuremad pinnad ja ohtralt lehtpuuhaket käepärast, võib sedagi multšina kasutada, aga tuleb arvestada, et lehtpuuhake laguneb kiiremini, tekib seeni, hallitust. Võimalus on hakkele alla panna vanad ajalehed või papikiht, et umbrohu kasvu takistada. Oleme seda võimalust Pollis mõnes vähem silmatorkavas kohas kasutanud.”

Poes pakutava kooremultši peamine eelis oksahakme ees ongi parem väljanägemine.