Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul ei oleks 2019. aasta Maamessi lõppedes keegi osanud ette ennustada, et järgmist messi tuleb kolm aastat oodata, kuid COVID-pandeemia lõi korraldajate plaanid sassi. Kui muidu oleks tänavu Maamessi ajaloos kätte jõudnud oluline verstapost ehk 30. toimumiskord, peab seda projektijuhi sõnutsi veel kaks aastat ootama.
“Juubelimessi tähistame 2024. aastal, kui Tartu koos Lõuna-Eestiga kuulutatakse Euroopa kultuuripealinnaks. Kindlasti planeerime siis messiprogrammi juubeliväärilisi tegevusi, mis haakuvad ka kultuuripealinna eesmärkidega ning oleme valmis võõrustama varasemast rohkem rahvusvahelisi külalisi,” märkis ta.
Kindlasti planeerime siis messiprogrammi juubeliväärilisi tegevusi, mis haakuvad ka kultuuripealinna eesmärkidega ning oleme valmis võõrustama varasemast rohkem rahvusvahelisi külalisi.
Nii kohalike kui välismaiste ettevõtete huvi Maamessi vastu vahepealsed koroona-aastad vähendanud pole, vaid mess toimub korraldajate sõnutsi sarnaselt varasemale, laiudes nii sisepaviljonides kui seitsme hektari suurusel näituseväljakul.
“Hea meel on näha nii aktiivset osavõttu, mis tõestab messi kui olulise turunduskanali tähtsust. Vahepealsed aastad on oluliselt kärpinud võimalusi olla laiema publiku ees, mistõttu saavad väljapanekud olema sisukad ning toimub hulgaliselt esmaesitlusi,” kirjeldas Kikkul ning lisas, et klientide võõrustamiseks ehitatakse üles kõrgel tasemel stendid.
Kikkuli sõnul on tänavune telklinnak üks aegade suurimaid, sest lisaks messikeskuse paviljonidele püstitatakse üle 3000 ruutmeetri jagu katusealust pinda. Kümnendik messil osalevatest ettevõtetest on piiritagant, tänavu on tulijaid Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Austriast ja Kanadast. Ühiskülastuse Maamessile teevad Eesti maaeluminister Urmas Kruuse kutsel Baltikumi põllumajandusministrid, kes osalevad ka Maamessi avatseremoonial.