Päikeseenergia püüdjate hulk teeb plahvatuslikku tõusu

Selle maamaja katuseks on päikesepaneelid.  Foto: Solarstone

Meeles veel talvised üüratud elektriarved, mõtlete praegu oma koduse päikesejaama rajamise peale? Teadke, te pole ainukesed.

Elektrilevile lisandub igas kuus üle tuhande uue liitumistaotluse ja nii on tänavu esitatud juba rohkem mikrotootja liitumistaotlusi kui mullu terve aasta peale kokku.

Liitumistaotlusi tuleb üle Eesti ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm toob välja, et väga palju mikrotootja taotlusi esitatakse just koormuskeskuste lähedusse. See tähendab, et enamik liitujaid tahab seadmed paigaldada enda tarbimise katmiseks, mitte ärilisel eesmärgil. Kuna elektrihinna langust loota pole ja sügiseks ennustatakse veelgi suuremaid arve, on äärmusliku säästmise kõrval just päikeseenergia kasutuselevõtt teine võimalus koduseid arveid kontrolli all hoida, tõdes Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak, kes ise on päikese abil elektrit tootnud kümme aastat. „Meie suvilas asuv jaam oli üks esimesi Eestis võrguga ühendatud jaamu,” ütles ta.

Millest alustada?

Neile, kes nüüd mõtlevad päikesepaneelide soetamise peale, soovitab Meesak alustuseks ette võtta oma elektriarved ja selgeks teha, kui suur on aastane tarbimine. „Minu soovitus on, et kodune päikese­elektrijaam peaks tootma aastas umbes sama palju, kui ise ära tarbitakse,” rääkis ta. Statistiline keskmine kodumajapidamine tarbib aastas viis ­kuni seitse tuhat kilovatt-tundi elektrit ja arvestades Eesti asukohta, suudab sellise koguse elektrit toota 5–7kilovatine päikeseelektrijaam. Lihtne matemaatika.

„Novembri keskpaigast kuni vabariigi aastapäevani magab päikesejaam talveund, veebruari viimasel nädalal ärkab, märtsis juba toodab üsna korralikult,” rääkis Meesak.