Kas linlased suudaksid end ise ära toita?

Tallinnal on igas linnaosas vähemalt üks kogukonnaaed, fotol on Kalamaja ürdiaed. Foto: Eero Vabamägi

Tundub, et praegu on õnnega koos kõik maalapi omanikud ja mitte ainult maal. Kas ka linnad oleksid suutelised kasvõi kogukonnaaedade põhimõttel oma toidupoolise ise kasvatama?

Kolme kogukonnaaia eestvedaja MTÜs Lasnaidee ning pealinnas kogukonna­aedasid koordineerinud Maria Derlõš arvas, et toitu saab linnaruumis kasvatada ka mitte ainult hobi korras. „Maad on palju ja toidu kättesaamisega ei ole veel probleemi, kuid selles suunas võiks mõelda ja teha väiksemaid projekte, katsetada. Enne peab vaatama, millised lahendused meil töötavad,” arutles Derlõš ja lisas, et see nõuab lihtsalt teistsugust formaati kui kogukonnaaed. Toidu suuremal hulgal tootmiseks on tema sõnul vaja kasvuhoonesüsteeme, katmikalasid, märksa suuremaid maa-alasid, rolli hakkab mängima efektiivsus, kogused on suuremad. Ta tunnistas, et Tallinnas ei ole uuritud, kuidas linlased olulise osa oma toiduvarust ise võiksid kasvatada. „See on kindlasti väga huvitav, järgmine samm.”

Praegu on Tallinnal igas linnaosas oma kogukonnaaed, kokku 22, pooled neist asuvad paneelelamute vahel. „Tallinnas on ka aiakooperatiivid olemas, Lilian Pungas on daatšasid lausa kaardistanud. Ühe projektina finantseerib Tallinn ka ühisaedu, kus ongi see mõte, et inimesed saavad kasutada aialapikest, mitte ainult peenart,” teadis Derlõš. Projekt peaks käiku minema järgmisel aastal.

Tartus külg külje kõrval

„Tartuski on oma toidu kasvatamine võimalik ja jätkub ka huvilisi,” sõnas Tartu linna keskkonnaplaneerija Tiiu Tuuga.