/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)
/nginx/o/2022/04/06/14466528t1h3d8a.jpg)
Põllumajandussisendite turg on väga heitlik. Ühelt poolt räsib põllumeeste rahakotti Venemaalt pärit väetiste suur hinnatõus, aga ka muud sisendid on läinud tunduvalt kallimaks ning Vene-Ukraina sõjaga seotud sanktsioonid võivad põhjustada tarneraskusi.
Juba mullu sügisel hakkasid väetiste ja taimekaitsevahendite hinnad ülespoole rühkima. Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas aga sõnas, et põllumehed ostsid varud praeguseks hooajaks ette ning juba aastavahetuseks oli neil juba olemas ehk kolmveerand vajaminevatest väetistest ja taimekaitsevahenditest. „Usun, et praeguseks on 90 protsenti olemas ning probleeme ei tohiks tekkida, et puuduvad seemned, väetised või taimekaitsevahendid,” ütles ta. „Üldiselt ostetakse alati endale varu ette, kuid samas alati on neid, kes jätavad ostu viimase hetke peale ning loodavad, et äkki saavad midagi soodsama hinnaga.”
Ameerikas rääkis, et sel hooajal läheb rohkem hinda ammu unustatud vana ehk sõnnikuga väetamine. „Meiegi soovitame, et pange sõnnikut rohkemale pinnale. Kui vahepeal oli sõnnik nagu jääde, siis nüüd seoses väetisehindade kasvuga on selle väärtus kasvanud,” märkis ta. „Kui tänavu on seis selline, et ostsid odavalt väetise ja müüd sellel kasvanud vilja kallilt, siis järgmine aasta tuleb kindlasti keerulisem, sest väetis on kallinenud palju, kuid mida teeb viljahind, ei tea keegi.”
Glüfosaadikriis
Scandagra taimekaitsevahendite tootejuht Urmet Hiiekivi ütles, et Venemaa on taimekaitsevahendite osas olematu partner, küll aga on valdkonda mõjutanud koroonakriis. „On olnud üleilmseid tarneraskusi, mille põhjus koroona. Näiteks polnud eelmisel aastal korraga enam saada kanistreid ja korke ning seetõttu tekkisid tarneprobleemid,” tõi ta näite. „Kõige suurem häda on olnud glüfosaadiga. Kevadine varu on meil praegu olemas, aga suve oma veel mitte.”
Urmet Hiiekivi viitas Bayeri Louisiana tehase möödunudaastastele probleemidele ja sellele, et siiamaani ei ole tehas täismahus tööle hakanud. Veebruaris teatas Saksa kontsern, et probleemide põhjus on herbitsiidide tootmiseks vajaliku koostisosa tarneraskused. „Glüfosaat on kallinenud neli korda ehk samas suurusjärgus, mis väetised. Lisaks pole seda ka praegu saada,” nimetas Hiiekivi.
Teiste taimekaitsevahendite müügi ja tarnega on Hiiekivi sõnul praegu kõik kontrolli all. „Meile endale saabuvad just neil nädalatel tellitud vahendid ning järjest viime need põllumeestele. Praegu on seganud vaid ilm, sest taimekaitsevahendite transportimiseks ja hoiustamiseks peab temperatuur olema +10 kraadi. Puhtimisvahendid on aga juba tarnitud.”
Tarneahelaid on raske töös hoida
/nginx/o/2022/04/06/14466529t1h42be.png)
„Põllumajandussisendite tarnimine on viimasel aastal kogu maailmas olnud keeruline,” tunnistas taimekaitsevahendeid tootva ja müüva Bayeri Baltikumi taimekaitse valdkonna juht Olga Czarkowska Mucko. Ta sõnas, et Vene-Ukraina sõda ja seetõttu kehtestatud sanktsioonid võivad põhjustada viivitusi mõne toote tarnimisel, kuid ettevõte teeb kõik, et seda ei juhtuks.
Mucko sõnul otsitakse alternatiivseid transpordi- ja kohaletoimetamisviise, sealhulgas maantee-, raudtee-, mere- ja õhutransporti. „Teeme tihedat koostööd oma klientidega. Meie kliendid vajavad usaldusväärset tarnimist ja meie tarnijana vajame neilt usaldusväärset ja õigeaegset nõudluse prognoosi,” märkis Mucko. „Põllumajandussisendite tarneaeg on tavaliselt pikk, mõnikord isegi 2–3 aastat. Seetõttu peame aegsasti teadma, milliseid tooteid mis koguses ja millal põllumeestel vaja läheb. Mida varem teame nõudlust, seda paremini saame planeerida ning valmistuda tootmiseks ja tarnimiseks täies mahus ja õigeaegselt.” Seda on tarvis mitte ainult meie ühiseks eduks, vaid ka põllumajanduse arenguks üldiselt.