Kask sündis kuningaperest
/nginx/o/2017/05/17/6673605t1h16c8.jpg)
7. aprill 2022, 00:00
Eestlastel on lugu kuningaprouast, kes elanud oma mehega väga õnnelikku elu, siis läinud kuningas aga sõtta ja langenud. Kurvastav lesk palunud, et taevataat ta puuks moondaks ja ta kolm last sellele kooreks peale seaks. Kõigevägevam muutnudki proua kaseks ja ta kolm valgeis rõivais tütart saanud puule ilusaks valgeks kooreks. Nii olevat kask maailma sündinud.
Eestis kasvab kase 35 liigist neli. Arukask ja sookask on puukujulised, vaevakask ja madal kask madala põõsa kujulised. Kase eluiga on 100–120 aastat, tema puit on enamasti kvaliteetne ja kõva ning sellest valmistatakse nii mööblit, vineeri ja suuski kui ka paberit ja puidusütt.
Vanad eestlased tegid kasest ka rangipuid, reejalaseid, vankreid ja härjaikkeid. Kasepahast (mügarikust kase tüvel) meisterdati kausse, okstest luudasid. Kasetohul oli palju kasutusvõimalusi, see võis saada küpsetusaluseks või soojustusmaterjaliks katuse alla ja saapa sisse, sellest sai karpe ja kotte. Kase tuhk oli tarvilik pesu pesemisel.
Süsi viib ebameeldiva hingeõhu
Soolatüügaste käes vaevlejal soovitati vanasti võtta pisikesi kasepulki, vajutada nendega iga tüüka peale, siis viia pulgad ristteele ja ise sealt jooksu panna.
Kes ei soovinud, et suvel nägu pruuniks põleb, seda utsitati enne jüripäeva kasemahlaga silmi pesema. Öeldi, et kõrvetisi ei saa iial tunda see, kes saunas vihtlemise järel kehale kleepunud kaselehed ära sööb. Halva hingeõhu viinud kasesöe närimine. Kasekooretee pannud juuksekasvu vohama ja viinud ka vanainimeste jalavalu. Haava pesti viinaga, milles oli leotatud kaseurbi.
Laste hirmutamisel urvaplaastriga peeti silmas ikka kase urbi. Kasevits on tõhusaim, arvanud vanarahvas, peletab laste rumalad kombed, teiste puude okstest polevat sellist kasu.
Nelipüha on kutsutud suvistepüha kõrval ka kasepühaks, kask lõhnab sellal hästi ja on kõrges hinnas. Vanarahva arvamise järgi õnn sinna majasse ei ilmunudki, mida nelipühiks kaskedega ei ehitud.
Kasepuid pidi jaguma ka lauta ja kiigeplatsile. Romantilise tava kohaselt tõid noormehed metsast kase tütarlaste värava taha, ja kui neiu selle puu tuppa viis, oli see märk vastastikusest kiindumusest.
Turismimagnet Kasahstanis
Kasahstanis on Borovoje rahvuspark, tantsivate kaskede salu. Selle sünnilugu olevat järgmine. Noored otsustanud korraldada suure peo. Sellest kuulnud kohalik khaangi kippus sinna, kuid mõistis, et tema ilmumine tekitaks rahvas kohmetust. Nii otsustas ta peole minna lihtsalt riietatult, kaasas vaid üks ihukaitsja, lootes, et jääb tundmatuks. Nõnda ka läks. Peo haripunktis köitsid aga khaani pilku tantsuringis keerlevad tütarlapsed ja ta hõikas: „Jääge alatiseks nii kauniks!”. Tüdrukud tundsid nüüd hüüdja ära, kohkusid, tardusid ning muutusid kaskedeks. Nõnda jäi nende ilu kestma sajandeiks ja turistid armastavad seda paika tänini. Räägitakse ka, et kui põsk seal kasepuu vastu suruda, saad õnne kaasa.
Kasel on soomlaste rahvuspuuna nende kombestikus olnud alati kindel koht. Näiteks on kalameestel komme võrku kasetule kohal suitsutada, sest see toovat saagiõnne, Soome sauna juurde käib kaseviht ja jaanipäevaks seavad soomlased ikka kaks kaske oma kodu- või suvilaukse ette vastastikku kaarduma, hoides nii esiisade traditsiooni.
Kommentaar
Anne-Liis Theisen
ÖselBirchi kaasasutaja
Ilmselt on enamikul meist mõni varakevadine mälestus sellest, kuidas vanavanemad või vanemad kaselt mahla võtsid.
Meie vanaema spetsialiteet on alati olnud hapendatud kasemahl. Kui tuli teda aidata heinateol, võtsime alati heinamaale kaasa pudelid hapendatud kasemahlaga, kuigi Odalätsi allikate jääkülm vesi oli otse kaevust saada. Aga midagi selles kasemahlas on, mis kustutab janu kuumal päeval sada korda paremini kui vesi.
Vanaema teab ka rääkida, et vanasti saadi tänu igapäevasele hapendatud kasemahla joomisele lahti nii kõrvetistest kui ka maohaavadest. Tänapäeva teaduse abil saab aimu, miks. Hapendatud kasemahlas on häid baktereid, teisisõnu probiootikat, mis tasakaalustab mikrobioomi ehk inimkehas olevate mikroorganismide ökosüsteemi. Ning teadaolevalt elab 80% inimese mikrobioomist soolestikus.
ÖselBirchi tootevalik on seepärast keskendunud värskendusjookide tootmisele hapendatud kasemahlast, kuigi tootevalikust leiab loomulikult ka muid kasemahlast valmistatud tooteid.