Sel kevadel algab neljandat korda kampaania, mille eesmärk on kaardistada eestimaalaste abiga nurmenukkude käekäiku Eestis.
Suur nurmenukuvaatlus tuleb ka sel kevadel
Nurmenukk on teadlaste jaoks muutunud omamoodi mudelliigiks, sest nurmenuku uuringute põhjal saab teha järeldusi ka teiste liikide kohta, selgitab aktsiooni koduleht.
Tuntumad mudelliigid, mille abil katseid ja uuringuid tehakse, on veel rott, puuviljakärbes ja pagaripärm. Nurmenukk ongi hea mudelliik, et uurida, kuidas sinu kodukohas ja Eestis laiemalt käib niidutaimede ja tolmeldajate käsi.
Ühiselt kogutud nurmenukuandmete abil saab ülevaate nurmenuku ja temaga seotud liikide käekäigust Eestis. Saab hinnata, millised piirkonnad on looduslikult terviklikud ning millistes piirkondades on olukord halvemaks muutumas.
Vaatluse juhendid leiab kampaania kodulehelt, kus enne vaatlusaja algust avaldati ka video sellest, kuidas kuidas teadus üldse sünnib ja mitu vahepeatust enne eesmärgini jõudmist tuleb läbida.
Eestist 2019. aastal alguse saanud üleeuroopaline teaduskampaania „Euroopa otsib nurmenukke“ (Looking for Cowslips) osalejaid ja loodusteadusesse panustajaid oli mullu enam kui 30 riigist. Eesmärk oli koguda hariliku nurmenuku kohta nii palju andmeid kui võimalik.
Enim tehti vaatlusi Suurbritannias, Eestis, Lätis ja Tšehhis. Kokku kaardistati eelmisel kevadel ligi 400 000 õit 3500 paigas üle Euroopa.