N, 2.02.2023

Maheliha tuleb vahel tikutulega taga otsida

Tiit Efert
Maheliha tuleb vahel tikutulega taga otsida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lepaniidi mahetalu on Eestis ainus, mis ametlikult mahekitseliha pakub. 
Lepaniidi mahetalu on Eestis ainus, mis ametlikult mahekitseliha pakub. Foto: Tiit Efert

Kuigi eestlane on sealiha eelistaja, on mahelihast kõige kättesaadavam hoopis veiseliha ja Kikerikii vahendusel kogub populaarsust ka kanaliha. Mahesealiha peab aga tikutulega taga otsima.

Tihti arvatakse, et mahedaks saamiseks piisab, kui linnud või loomad saavad käia õues või kui küülikule antakse mahedaks tunnustatud maal kasvanud värsket muru. Tegelikult algab mahelooma või -linnu kasvatamine tingimustest, kus ta elab, seejärel sööt, tapamaja, tükeldamine ja pakendamine, kus ei tohi olla kokkupuudet tavatoodetega.

Veiseliha kõige kättesaadavam

Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liikme ja Talu Toidab (väikesed talupoed Rimi suurte kaupluste sees) ühe asutaja Merit Miku sõnul on maheliha nõudlus järjest kasvanud.

Maheveiseliha leiab suurtest kettidest ja väiksematest talupoodidest. Talu Toidab müüs varem nii Liivimaa Lihaveise kui ka Hiiumaa Lihatööstuse toodangut, aga kui Liivimaa Lihaveis sai oma kauba müüki Rimi riiulitele, jäi Talu Toidab osakonda vaid Hiiumaa Lihatööstus. «Klientidel on valikut,» sõnas Mikk.

Airi Külvet.
Airi Külvet. Foto: Tiit Efert

Liivimaa Lihaveise rohumaaveise kvaliteedikava eestvedaja Airi Külvet on rahul, et kvaliteetset liha tahetakse, nõudlus tuleb paljuski ka väljastpoolt Eestit ja ületab pakkumist. Eestis kahjuks veiste arv väheneb ja kiiresti neid juurde kasvatada ei saa. Ent on kiiduväärt, et olukorras, kus paariariikides toodetud väetiseid ja muid kemikaale enam kätte ei saa, mõistetakse, et rohumaaveis saab kõik vajaliku kätte puhtal maal kasvanud taimestikust. «Seda on meil piisavalt,» lausus Külvet.

Liivimaa Lihaveise rohumaaveise kvaliteedikava eestvedaja Airi Külvet on rahul, et kvaliteetset liha tahetakse, nõudlus tuleb paljuski ka väljastpoolt Eestit ja ületab pakkumist.

Kuigi Linnamäe Lihatööstuse tegevjuht Marko Hiiemäe kinnitas nõudluse kasvu välismaalt, on esmane eesmärk ja missioon suurendada Eesti maherohumaaveise tarbimist. Tõesti, kauged ostjad on võib-olla nõus maksma kallimat hinda, aga Hiiemäe sõnul ei saa panustada ainult ekspordile. Praegu on suhe 60/40 Eesti turu kasuks, aga Eesti osa sõltub sellest, kui suur on siinne nõudlus. „Me kindlasti ei lõpeta Eesti turul tegutsemist, kuigi mujal makstakse meie liha eest teinekord rohkem,” lubas Hiiemäe.

Vastupidisel seisukohal on Märjamaa Lihatööstus, mis pakub mahedat veise- ja talleliha. Tegevjuht Aleksandr Kozik ütles, et nemad panustavad vaid kodu- ja välismaistele hulgiklientidele ega tee koostööd kohalike jaekaubandusettevõtetega. «Olen loobunud sellest,» sõnas ta. Küll aga võib Märjamaa mahetoodangut leida paljude Eesti suurte toidutööstusettevõtete toodete hulgas. Ta tõi näiteks Salvesti. Kozik kinnitas, et nende toode on hea, mis kindlasti meeldiks ka kohalikule jaekliendile, aga mõnikord ei kattu hea toode ja hea äri. «Mina olen ärimees.»

Üks väheseid kauplusi, kus Märjamaa maheveiseliha siiski müüakse, on Jaani lihapood Tallinnas Pirital. «Tean, et nad pakuvad ainult suuri koguseid, millega poed jäävad hätta, aga me oleme hakkama saanud,» märkis kaupluse omanik Tõnu Roslender. Tema sõnul tulevad kliendid poodi kindla sooviga Märjamaa maheliha ostma.

Kui Märjamaa on loobunud mahetalleliha müümisest kohalikule jaekliendile, siis seda ja maheveiseliha pakub väiketootja Hiiumaa Lihatööstus. «Meie maheliha müüakse Talu Toidab osakondades, Ökosahvris, Biomarketis, Hiiumaa Coopi poodides ja Selveris. Lisaks koolidele, lasteaedadele ja restoranidele,» rääkis juhataja Tarvo Nõmm.

Huvi mahekanade vastu oli siiras

Veiseliha kõrval on viimase aasta jooksul üpris kättesaadavaks muutunud mahebroiler. Merit Mikk ütles, et mahebroileri liha on tahetud juba mõnda aega. «Kui inimesed käisid lihalettide ääres veise- ja lambaliha uudistamas, küsiti ka broilerit.» Tagantjärele tundub, et see huvi oli siiras, sest läinud aastal Kikerikii kaubamärgi all mahebroilerilihaga turule tulnud Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski on müügiga rahul. Varem mahe­broilerit Eestis müügil sisuliselt ei olnudki. Biomarket müüs vaid Lätis kasvatatud mahekana tükke.

Lauri Bobrovski.
Lauri Bobrovski. Foto: Tiit Efert

«Pigem on läinud plaanikohaselt, aga praegu on ärevad ajad. Inimeste ostuvõime väheneb ja sellega peab arvestama. Sätime sihte tulevikuks,» sõnas Bobrovski.

Tema sõnul müüvad pigem paremini müügikohad, kuhu klient tuleb teadlikult mahe- või talutoodangut ostma. Mahebroileri hind võib kuskil kaubandusketis välismaal kasvanud tavakanale tehtud superpakkumistest erineda kuni seitse korda. Hinnaga antud valiku juures mahetoodang ei konkureerigi. Tegemist on puhtalt teadlikkusega, mis ostukäitumist mõjutab. Tema sõnum praegusel keerulisel ajal on aga see, et tuleb osta kodumaist toodangut. «Toit on väga strateegiline valdkond, peame mõtlema sellele, et meil oleks omal teatud tootmisharud olemas,» lausus Bobrovski.

Mikk rääkis, et kui Kikerikii hakkas terve mahebroileriga turgu kompima, siis praeguseks on selge, et tükid müüvad rohkem. Tervislikult kasvanud mahebroiler on küllalt kogukas ja see võis kliente ehmatada, aga õnneks müüvad Miku sõnul ka kõik tükid võrdselt kenasti.

Üksainus maheseakasvataja

Oma löögi mahesealiha kasvatamisele andis Aafrika seakatk, mis hävitas mitmed farmid. Mahesead olid erilise ohu all, sest nemad puutusid muu loodusega enam kokku kui pimedas betoonist sigalas lahtritesse pressitud loomad.

Karmo Jürgenson.
Karmo Jürgenson. Foto: Kristiina Kruuse

Mahesealiha pakub praegu Eestis vaid Lääne-Virumaal Roela naabruses asuva Saara farmi omanik Karmo Jürgenson. «Mina müün kõik maha,» kinnitas ta. Võrreldes paari aasta taguse ajaga on nõudlus kasvanud kaks korda. Tal on farmis ligemale 500 siga, samuti on oma tapamaja ja tootmine. Kogu müük käib käest kätte. Jürgenson teeb kaubaringe Tallinnasse ja Tartusse. Lisaks saab Saara farmi mahesealiha osta Tartust Lihuniku ärist. Osa toodangust läheb lasteaedadele. «Kasvatan täpselt nii palju sigu, kui jaksan maha müüa,» lausus ta. Huvi osta tema kasvatatud sealiha näitab huvi mahesealiha vastu üldse.

Kitseliha järele Hiiumaale

Kaire Vannas.
Kaire Vannas. Foto: Tiit Efert

Kui on soov osta mahedat kitseliha, tuleb minna Hiiumaale. Saare lõunaosas Ristivälja külas asuvast Lepaniidi talupoest võib saada kohapeal kasvanud lammaste kõrval ka kitsehakkliha. Lepaniidi on tunnustatud mahetalu, mis jõudnud parima valimise konkursil kaks korda poodiumile. Viimati mullu, kui saavutati teine koht.

Perenaine Kaire Vannas tunnistas, et on võib-olla tõesti ainus mahekitse­liha pakkuja Eestis. Ta arvab, et kasvatajaid on veel, aga need loomad tapetakse omal käel ja liha jagatakse kiiresti ära. Vannas käitleb oma loomi Hiiumaa Lihatööstuses. Kuigi ta teeb hakkliha, mida paneb ka vorsti sisse, võib erisoovi korral saada ka mõne muu tüki. Suuremas koguses ta oma toodangut müüa ei plaani, kitsede arv on selleks liiga pisku.

Pole maheküülikut, -parti ja -vutti

Eestis on proovitud mahedalt kasvatada nii parti kui ka küülikut. Merit Mikk tunnistas, et nende mahedalt kasvatamine on väga keeruline. Seda tingib loomade heaolu nõue, mis tähendab, et loomadel ja lindudel peab olema vabadust. Part nõuab näiteks veekogu. «Kujutage ette mitme tuhande pardi kasvatamist veekoguga territooriumil või et lasete vutid ja küülikud puurist välja, nad lasevad lihtsalt jalga,» selgitas Mikk. Ta pani ette, et keegi võiks proovida kasvatada maheparti esialgu ühe partiina väiksemas koguses enne jõule.

Talu Toidab

Rimi Talu Toidab pakub mahedana veist, lammast ja kana ning on ilmselt kõige suurema valikuga mahelihapakkuja. Mahe­veiseliha on müügil 17 kaupluses, neist kuues ainult külmutatuna. Mahebroiler on müügil kümnes poes, praegu Tallinnas ja Harjumaal, aga külmutatud toodetega on kavas laieneda ka Tartusse ja Pärnusse.

Kõik tublid talunikud ei pruugi mahemärki omada. Seega on maheliha kõrval saadaval ka head talutoodangut, aga selle müük põhineb vaid isiklikel kontaktidel ja oluline on teada taluniku enda põhimõtteid. Kui keegi kirjutab kuulutuses, et tegemist on mahelihaga, kuid seejuures mahemärki ei ole, tasub olla umbusklik.

Märksõnad
Tagasi üles