Eesti esimese lihahäkatoni võitjad teevad rupsidest südamepalle

Nõo Lihatööstuse ja Eesti Maaülikooli korraldatud lihahäkatoni neljapäevasel finaalvõistlusel esitlesid meeskonnad oma uuenduslikke lihatooteid. Žürii valis võitjaks veisesüdamest valmistatud südamepallid. Võidumeeskond pälvis 5000-eurose stipendiumi.

Viis parimat tiimi tegid täna Eesti Maaülikoolis ettekande, kus nad oma toodet ja selle saamislugu tutvustasid. Meeskonnad pidid põhjendama, mis teeb just nende toote eriliseks ning miks peaksid tarbijad seda eelistama. Lisaks pakkusid nad oma loomingut maitsta, žürii ja pealtvaatajaid said proovida lihavaba šašlõkki, särtsakat vokirooga, peksuliha, veisesüdamest ja rupsidest tehtud südamepalle ning lillkapsa-, mozzarella- ja jalapenopalle.

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees, lihahäkatoni žürii juht Simmo Kruustük ütles, et tänase finaalvõistluse tase oli väga kõrge, mistõttu tekitas võitja välja selgitamine žüriis tuliseid arutelusid ja vaidlusi.

Ausalt öeldes olid kõigi viie tiimi tooted nii läbimõeldud ja heal tasemel, et neil kõigil on potentsiaali jõuda Nõo Lihatööstusse valikusse.

Foto: Elis Eller

"Ausalt öeldes olid kõigi viie tiimi tooted nii läbimõeldud ja heal tasemel, et neil kõigil on potentsiaali jõuda Nõo Lihatööstusse valikusse. Võitjat Katriin II (koosseisus Katriin-Loviis Viltsin, Martin Pent ja Mihkel Tammaru)  eristas aga eelkõige põhjalik läbimõeldud kontseptsioon, mis hõlmab muuhulgas keskkonnajalajälje vähendamist, samuti nende toote uudsus, originaalsus ja suur turupotentsiaal. Loodame nende südamepallidega turule jõuda aasta lõpus või uue aasta alguses," sõnas Kruustük.

BBQ Symphony grill-lihameister ja lihahäkatoni üks mentor Rain Käärst lisas, et lihahäkatoni teekond oli kõigile osapooltele huvitav ja arendav kogemus. "Mentoritena veetsime finalistidega koos palju tunde, et tuua toodetes esile parim ja anda viimane lihv. Ühelt poolt saime me ise palju uusi ideid ja õppisime paremini tundma, mida noored lihatoodetes oluliseks peavad. Teisalt said noored noored toidutehnoloogid ja -huvilised lisaks retsepti välja mõtlemisele aimu, kuidas käib toidu tööstuslik tootmine. Iga kodus valmistatud toit, olgu ta nii hea kui tahes, pole veel valmis liini peale minema," rääkis Käärst.

Eesti esimese lihahäkatoni võitja Katriin II liige Mihkel Tammaru ütles, et võidu taga oli äärmiselt süstemaatiline lähenemine.

"Me kirjutasime üles kümneid ja kümneid ideid ning hindasime neid kriitiliselt. Me ei tahtnud välja tulla lihtsalt ühe uue maitsega, vaid soovisime pakkuda kontseptuaalset terviklikku lahendust. Väga lihtne on serveerida veise sisefileed, aga meie otsustasime rupsi, täpsemalt veisesüdame kasuks. Nii tulime välja lahendusega, mis on kodumaine, maitsev ja keskkonnasõbralik, aidates ära kasutada terve looma, ninast kuni sabani," selgitas Tammaru. Katriin II toode on südamepall ehk veisesüdamest tehtud lihapall, kus on sees õuna-astelpaju kaste. Lisaks tutvustas meeskond erinevaid lihapuljongist tehtud tooteid.

Pärast tänast hakkab võidutiim Katriin II koostöös Nõo Lihatööstuse toidutehnoloogidele oma toodetele viimast lihvi andma ja pakendit välja töötama, et need peagi ka Nõo kaubamärgi all poelettidele jõuaks. Võidumeeskonda premeeriti 5000-eurose stipendiumiga Toomas Kruustüki nimelisest arengufondist.

• Lihahäkatoni tänases finaalvoorus osales viis tiimi: Taimne šašlõkk/pasteet (Rainer Kravets, Liina Sala), Viilutaja (Bruno Lillemets), Tehnika (Matis Luik), Katriin II (Katriin-Loviis Viltsin, Martin Pent, Mihkel Tammaru) ja Tulevikuparandajad (Kirke Triin Lembinen, Mileena Turunin).
• Mentoriteks olid Nõo Lihatööstuse toidutehnoloog Anne Värä, BBQ Symphony grill-lihameister Rain Käärst, Eesti Maaülikooli Toiduainete tehnoloogia ja toiduteaduse õppetooli lihatehnoloogia õppejõud Marek Tepper, Eesti Maaülikooli Toiduainete tehnoloogia ja toiduteaduse õppetooli lihatehnoloogia õppejõud Kristi Kerner ning populaarse toitumisprogrammi Fitlap toitumisnõustaja Irina Tamme.
• Žüriisse kuulusid Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük, Eesti Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, PhD, dotsent Ivi Jõudu, Õhtulehe toiduajakirjanik Kersti Eero – Õhtulehe toiduajakirjanik, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik.

Nõo Lihatööstus ja Eesti Maaülikool kuulutasid tänavu jaanuari keskel välja Eesti esimese lihahäkatoni. Žürii valis märtsi alguses ligi 40 laekunud tooteidee hulgast välja viis parimat, kes jätkasid mentorite abiga loovidee edasi arendamist ja täiustamist, seda nii omakeskis tiimides kui ka Maaülikooli ideepäeval.

Lihahäkaton on konkurss, mille eesmärk on arendada Eesti toidukultuuri ning pakkuda toidutootmise vastu huvi tundvatele inimestele võimalust arendada välja uus ja innovaatiline lihatoode või tootesari. Häkatoni käigus soovitakse leida uus innovaatiline lihatoode, mis on tervislik ja naturaalsest toorainest, kiirelt valmiv ning tööstuslikult toodetav.