Miks kevadel raiuma peab?

Mets. Pilt on illustreeriv. Foto: Raul Mee

„Teatage metsaraiest lindude pesitsuse ajal!” levivad üleskutsed sotsiaalmeedias. Keskkonnaamet kuulutas, et keskendub 15. aprillist lindude pesitsusrahust kinnipidamise kontrollile punastes ehk siis vanades metsades, kus linde kõige rohkem pesitsemas.

Metsaomanikud muretsevad isekeskis arutades samuti nende metsade pärast: mis saab metsa tervisest, kui kevadel seal tööd keelatud. Vajavad need just kevadsuvel sanitaarraiet, aga juba mitu aastat pole seda keeldude pärast saadud teha. Lihtsalt seisa ja vaata, kuidas kuuse-kooreüraskid metsa söövad.

„Seda saavad vabalt näha kõik, kui sõita Karula rahvusparki püsti surevaid kuusikuid vaatama. Hoiatan – pilt on kole,” sõnas metsaomanik Mart Erik. „Kui eelmisel aastal oli linnurahupaanika, siis selle kevade märksõna on kaitsealade raiete seiskamine. Veel pole päris selge, milliseks kujuneb üraskite olukord tänavu, aga ennustan, et järgmisel aastal on vähemalt kuusikutes olukord tõsine. „Saab pulli,” nagu väljendas end üks kõrge keskkonnaametnik pärast metsaomanikele raiekeelu kehtestamist.”

Ei tohi venitada

Jala peal kuivavaid kuusikuid on näha üle Eesti. Need on kuuse-kooreüraski puretud puud. Selle putuka tõrjeks head meetodit polegi. Saab vaid loota, et loodus suudab ise tasakaalu taastada, või kasutada püünispuid. Püünispuud ja üraskite poolt kevadel asustatud kasvavad puud tuleb olenevalt ilmast metsast välja viia mai lõpus või juuni esimesel poolel. Tegutseda tuleb kiirelt: jääd nädala hiljaks ja meetod ei toimi.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kinnitas, et üraskikolde likvideerimiseks võib vajadusel ka nn punastes metsades raieid teha. „Eeldus on, et tegemist on värske ja leviva kahjustusega,” lisas ta.