Prügi on mõtet sorteerida siis, kui sellega saavutatakse kasu keskkonnale, ütles ASi Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees Argo Luude. „Kui veok peab sõitma kuhugi kaugele metsakülla, et tuua sealt ära üks plastpudel, siis see pole kuidagi loodussäästlik.”
Tahaks jäätmeid sorteerida, kuid mitte ise mahutit osta
Luude sõnul on omavalitsused jäätmeveohangetel hakanud rohkem tähelepanu pöörama jäätmete liigiti kogumisele ning loovad selleks järjest enam võimalusi. „Samas on tõde see, et linnades sorteerivad inimesed endiselt rohkem jäätmeid kui maapiirkondade elanikud,” tõdes ta. Piirkondades, kus korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud uusi jäätmeliike, näiteks bio- või pakendijäätmeid, on märgata ka nende jäätmeliikide kogumise kasvu.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Made Carmen Hiiesalu sõnul leidub Eestis veel kohalikke omavalitsusi, kes on korraldatud jäätmeveoga hõlmanud vaid segaolmejäätmed. „Maapiirkondades tuleks mõelda pigem mitmekambriliste autode kasutamisele, et eri liiki jäätmed saaks samal ringil kokku koguda,” selgitas ta.
Kui jäätmejaam jääb kaugele
Viru-Nigula vallavalitsuse järelevalvespetsialisti Ene Muttika sõnul on hajaasustuse piirkonnas elaval inimesel tavaliselt kodus ainult olmejäätmete mahuti. Ülejäänud liigiti kogutud jäätmed tuleb viia kas jäätmejaama või avalikesse pakendikonteineritesse.
„Kahjuks on vallas praegu ainult üks jäätmejaam, mis asub Kundas ning jääb paljudele valla elanikele kaugeks. Probleemi leevendamiseks plaanime jäätmejaama rajamist Aserisse, et inimestel oleks võimalik jäätmeid üle anda võimalikult kodu lähedal,” ütles Muttika.