Looduskalender ⟩ Kevad tegi aprillinalja
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
28. märts 2022, 12:33
Suur tuisk ja torm, mis tulema pidi, jooksis me maale kindlaid koridore pidi. Kui Saaremaal sakutas torm katuseid ja ajas Peipsi kaldale kokku jäämägesid, siis oli paiku, kus „mitte midagi erilist ei juhtunud“.
Aga et ilm nõnda heitlik, sellest andis märku ka äikesehelk Setomaa taevas. Mina igatahes loobusin ilmaennustuse tõttu maalesõidust ja lõdisesin linnas ahju küttes, kusjuures hetkega puhus maja ümber tantsiv tuul kogu sooja pisukestest külmasildadest ära õue.
On aprillis palju äikest, siis on seda ka kogu suve. Vändra
Võib siis öelda, et võrdõiguslikkus on taastatud: lisaks sügisesele pikale vananaistesuvele, said vanapoisid ka oma talve, sellise kiusaka, paksu hange sinilille kukile.
Sinilillesira
Sinililli, jah sinililli, on juba siin ja seal, kuid need on pigem väga päikesepaistelistel paikadel ja peenramaal. Paiselehed on justkui maasse kinni jäänud, igatahes ei suuda nad ilma päikeseta oma kauneid korvõisikuid avada.
Kuulda on ka kuldtähtedest ja kopsurohtudest, aga nende nägijad on pigem erandid.
Karulauguhullusest oleme veel kuu kaugusel, aga esimesed paastualustaja lehed on merelises Eestis olemas, minagi sain oma aiast juba maitse keelele.
Kevad pungitab küll pungades - juba on haavaurvad pungas paksud ja suured, sirelipungast kikitab rohelist ja mõni väga varajane sort sõstraid juba hiirekõrvul. Aga loodus on värviline – eelkõige pajuvitste värvikus kollasest punaseni ja kaselatvade lillakas puna. Võilill äärekivide vahel on veninud suureks, aga on külmakõhedusest punane. Vereurmarohu lehepuhmas on kõrge ja kingib leheroodudest juba oma nahahaiguste vastast kollast piimmahla.
Kasvuhooneefekt
Tuulevarjus on praegu kõige parem istuda kasvuhoones ja selles käib juba aktiivne elu. Kivialused on täis lopsakaid vihmausse, veel nädala alguses murul sebinud ämblikurahvas on tulnud soojale mullale pakku.
Nädal tagasi külvatud redised on juba idulehed laiali sirutanud ja rukolal on maitse juures. Aga kasvuhoonest on hea jälgida ka seda, mis aias toimub. Kuidas harakad on valmis saanud oma uue pesa ja avastavad ühe vesise tormihoo ajal, et pesa katus üldse ei pea ning kuidas emand läheb ja sikutab naaberpuu ladvast hiigelpika oksa ja topib selle augu täiteks. See kui lähedale harakapaar üksteisele hoiab, näitab, et lähipäevil on midagi olulist sündimas.
Linnurahvas askeldab ringi. Kurehõikeid kostvat nüüd kõikjalt Eestist, aga imelik on see, et nende tiiva all ei ole veel sel aastal kohale tulnud linavästrike. Küllap nad kusagil siiski on. Kohe, kui tormituul veidikenegi vaibub, on taevas täis ringisebivaid hanesid. Siin seal ka laglesid.
Minu kuldnokk jõudis koju ja vaatas oma pesakasti üle, aegajalt peab ta lahingu harakatega ja üritab toppida pead varblaste pesakasti. Laul on tal tänavu täiesti uus, veidi krigisev. Metsateel kohatakse juba tikutajaid ja aastalinnu – metskurvitsa krogisevat mängulendugi on märgatud.
Mägrad ja karuotid
Kaja Kübar Pärnumaalt räägib, et eelmise nädala lõpul jalutas neil üle tee, üks hästi paks ja unine mäger. Karud on siin-seal ärganud ja rabas juba jõhvikal käinud, on aeg, kus koeraga metsa minnes tasuks teda pigem rihma otsas hoida, näljane karu on kuri.
Aga Looduskalender.ee kaljukotkastel on munad juba kahenädalased, hiljemalt kuu aja pärast on pesas pisikesed pojad, seni võib Kalju ja Helju südamlikku pereelu jälgida.
Ja veel. Linde on tõesti juba palju lõunamaalt tagasi, linnadevahelisel linnuvõistlusel loeti kokku 70 liiki. Paljud neist on veelinnud, aga kel tahtmist laululinde selgeks saada, siis sellest nädalast läheb Looduskalendris tööle ka Linnulaulukaamera.
LASTELE: Aprillinali
Karjalaskepäev, 1. aprill on olnud läbi aegade see päev, mil veidi valetada ja krutskeid keerata on lubatud. See nali on aga olnud heatahtlik, nii et keegi viga ei saa ega häbisse ei jää. Häbisse ei jää see, kes suudab nalja peale rõõmsalt naerda. Aga lapsed võiks teha sel aastal nalju loodusega seoses. Näiteks panna kehalise kasvatuse tunnis nutitelefonist käo kukkuma proovides nii visata vimkat õpetajale. Või kutsuda tervet klassi vaatama, kuidas koolimaja taha on maandunud toonekurg. Või et koolimaja peenras on hakanud õitsema tulbid, pistes sinna poest ostetud õiekese.