Oleg Gross: meie kaubaketi edu toetub kodumaisele seakasvatusele

Oleg Grossil on 72 kauplust ja oma seakasvatus, mis tähendab, et kõiki poode suudetakse kohaliku sealihaga varustada. Foto: Ain Liiva/Virumaa Teataja

Eestis nüüdseks juba 72 edukalt tegutsevat omanimelist poodi, seakasvatust ja toiduainetööstust omav ärimees Oleg Gross on nüüd endisele maadlejale omase tugeva õla alla pannud ka Ukraina abistamisele ja elab seal toimuvale kogu hingest kaasa. Ehkki see kasvatab kaupluste läbimüüki, siis ostupaanikat ta heaks ei kiida ja selleks ka mingit põhjust ei näe. Venemaa kaupa ära ei viska, aga ühegi sendi eest juurde ka ei osta.

Olete Eestis ettevõtjana tegutsenud üle 30 aasta ja hoolimata juttudest pensionile jäämisest ei kavatse veel püssi põõsasse visata. Järelikult läheb siiani hästi?

Alustasime 1991. aastal viiekesi, praegu on kontsernis kokku 1900 inimest ja käive ulatub 200 miljoni euroni. Areng on olnud järjepidev. Meil on 72 kauplust ja oma seakasvatus, mis tähendab, et suudame kõiki poode kohaliku sealihaga varustada. Arenesime kuni Covidi alguseni igati loomulikult. Seejärel algasid anomaaliad, nagu inimeste liikumise piiramine, aga ka tarbimisharjumuste muutumine. Poes käidi harvem ja ostukorvid kasvasid 20–25 protsenti ning nii see üldiselt jäigi.

Ega kogu aeg ka ainult hästi pole läinud? Mis aeg kõige keerulisem oli?

Näiteks on mul hästi meeles 13. märts 2020, kui koroonakriis algas ja elanikkonna hulgas tekkis paanika. Selle päeva käive tegi kõigi aegade rekordi, suurenedes poolteist korda. Odavamaid tooteid, nagu tarbepaberit, tangu ja konserve, osteti isegi kümneid kordi rohkem. Edasi hakkas olukord stabiliseeruma. Kuni energiakriisini. Kui meie elektriarved olid varem 200 000 eurot, siis möödunud aasta detsembris ulatusid need juba 700 000 euroni, gaasi eest pidime välja käima viis korda rohkem. Leidis aset väga tõsine tootmissisendi kasv. Lisaks tõstsime novembris töötajate palku. Olime enne Lidli turule tulekut lubanud, et tõstame müüjate miinimumpalga Eesti jaekaupluste mediaanpalgani, mis oli tol hetkel 813 eurot, kuid on nüüdseks juba kasvanud. Eriti tõusis palk Ida-Virumaal ehk Narvas, kus see oli enne kõige väiksem. Tööjõuturg dikteerib ju, et eri Eesti piirkondades on ka erinevad palgad.

Kõik see tõi kaasa toiduainete hinnatõusu. Lisaks muutis Lidli tulek konkurentsiolukorda. Kuidas hindate seisu praegu?

Kui müüd kaupa tavalise või isegi väiksema marginaaliga, pead seda juurde ostma sageli juba sama hinnaga, millega eelmise koguse maha müüsid. On tekkinud olukord, kus kauplustel on väga raske tulu teenida ehk hinnalisa saada, mis on tavaliselt äri ajamise eeldus.