Kuivaineid varudes võib koju tuua soovimatuid külalisi

Lõuna-aidaleediku, rahvakeeli toidukoi levik on Eestis stabiilne, ent tunduvalt suurem kui 30 aastat tagasi. Foto: Shutterstock

Ülemaailmne ärev aeg ning põhimõte, et igaühel võiks kodus olla piisavalt toitu, et häda korral vähemalt nädal aega omal jõul hakkama saada, on nii mõnegi eestlase pannud poes haarama kuivainete järele. Koos toiduga võivad aga poest koju rännata ka kutsumata külalised ehk toidukoid.

Entomoloog Mati Martini sõnul nimetab rahvas toidukoideks liblikaid, kes tegelikult ei olegi koid, vaid kuuluvad saleleedikute ja laiatiivaliste leedikute hulka. „Toidukoide levimus on Eestis stabiilne, kuid tunduvalt suurem kui näiteks 30 aastat tagasi,” rääkis Martin.

Laiema leviku taga inimtegevus

Küsimusele, miks on toidukoide probleem praegu aktuaalsem kui 30 aastat tagasi, vastas Martin, et põhjus on inimtegevuses. Kahjurid tuuakse kaasa kaubandusvõrgust koos toiduainetega.

Tegemist on inimese abiga levivate ja inimese ehitistes elavate sooja armastavate putukaliikidega. „Leviku põhjus on see, et toidukaupu liigutatakse maailma ühest otsast teise puuduliku või isegi olematu kontrolli tingimustes. Kui oli veel nõukogude aeg, oli piiril sisseveokohti vähe ja seal oli kontroll tugev,” selgitas ta.

Riiki ei pääsenud toona saastunud kaup ning seda oli ka vähem. „Pärast taasiseseisvumist tõusis kauba sissevool piiri tagant märgatavalt ning peaaegu igaüks võis Eestisse tuua kaupa ükskõik millisest maailma osast. Nõrga järelevalve tulemusena hakkasidki ka Eestis levima toiduaineid kahjustavad putukad, nii liblikad kui ka mardikad,” rääkis Martin.

Ennetada raske