EMPL esitas konkreetsed lahendusettepanekud:
Esiteks tuleb vajaliku tooraine saamiseks suurendada raiemahtu riigimetsades. Raiemahu suurendamine aitab vältida materjalikriisi nii puitmajatööstuses, ehitussektoris kui ka energeetikasektoris – näiteks ehitussektorit mõjutab tugevalt ehitusmetallide kättesaadavuse halvenemine, mida üritatakse asendada liimpuiduga. Riigimetsad on järjepidevalt hästi majandatud mistõttu tuleb seal raietest suurem kogus väärindamiseks sobilikku palki kui erametsast. Raiega kaasnevat tööstuses kasutamiseks kõlbmatut puitu saab kasutada energia tootmiseks, vähendades nii energiakriisi ja Venemaa gaasi kasutamist (viimane on ühtlasi julgeolekuohuks Eesti riigile). See ei sea ohtu jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtteid, kuna raiemahud on viimasel kümnendil olnud väiksemad kui jätkusuutlik tase.
Teiseks tuleb luua selge tegutsemisraamistik raietöödega jätkamiseks erametsades ka kevadisel perioodil. Kevadised raied mõjutavad 0,2% metsamaast ja seda ei saa pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks.
Saematerjali impordi lõppemisel Venemaalt ning Valgevenest on puidutööstustele suur majanduslik mõju. 2021 aastal importis Eesti neist riikidest 1,1 miljonit m3 saematerjali 310 miljoni euro väärtuses, mille Eesti ettevõtted suures osas väärindasid ning eksportisid kallima tootena, nagu puitmajad, ehitusdetailid jm. Kuna Venemaa ja Valgevene päritolu puit kaob tänaste teadmiste kohaselt kogu Euroopa turult, on juba tekkimas ulatuslik materjalidefitsiit, mida ei ole võimalik kaubandussuhete raames asendada. Samas on Eesti saeveskites kasutamata tootmisvõimsusi, mida saaks täiendavalt edukalt rakendada.