/nginx/o/2022/02/10/14358262t1h9d6a.jpg)
Kiiresti tuleks suurendada raiemahtu riigimetsas ja luua selge tegutsemisraamistik raietöödega jätkamiseks erametsades kevadperioodil, sest Ukraina sõja tõttu on tekkinud puidutoorme defitsiit ning laod on tühjad, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) pöördumises.
Metsa- ja puidutööstus mõjutab otseselt energeetika- ja ehitussektorit. Puit on üks kohalikke ressursse, mille kättesaadavus Eesti ettevõtetele ja inimestele sõltub valitsuse otsustest.
“Eesti majandus on suure surve all ning sanktsioonid, millega olema ühinenud ja mis on vajalikud, mõjutavad tahes tahtmata ka Eesti inimeste heaolu,” ütles EMPLi tegevjuht Henrik Välja. “Metsa- ja puidusektori panus Eesti majandusse on võrreldav riigi koguinvesteeringuga haridusse ning nõudlus meie toodete järele on maailmaturgudel suur, seega saab sektor võimalikku majanduslangust pehmendada. Kuid selleks on vaja ka poliitikutelt kiireid ja mõistlikke otsuseid.”
Venemaa ja Valgevene toetamine ei ole Välja sõnul täna mõeldav, kuid just nendest riikidest importisid puidusektori ettevõtted toorainet, mida Eestis siseriiklike metsamajanduse piirangute tõttu nappis.
Venemaa ja Valgevene toetamine ei ole Välja sõnul täna mõeldav, kuid just nendest riikidest importisid puidusektori ettevõtted toorainet, mida Eestis siseriiklike metsamajanduse piirangute tõttu nappis. “On selge, et senine keskkonnapoliitika on meid toonud tupikusse ja vajab kiiret ümber hindamist,“ ütles Välja.
Peaminister Kaja Kallasele, keskkonnaminister Erki Savisaarele, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suttile, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ning rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele saadetud kirjas juhib liit tähelepanu, et on tõsine oht, et toormaterjali puudus ei võimalda metsa- ja puidusektori ettevõtetel peagi täita olemasolevaid lepinguid ja vastu võtta uusi tellimusi.
„Arvestades Ukraina sõja ilmset suurt mõju Eesti majandusele ja Eesti inimeste toimetulekule, peame äärmiselt oluliseks, et Eesti Vabariigi valitsus teeks kiiresti otsused, mis säilitaks ettevõtluse ja töökohad ühes Eesti olulisemas sektoris selles turbulentses majandusolukorras,“ lisas Välja.
Esiteks tuleb vajaliku tooraine saamiseks suurendada raiemahtu riigimetsades. Raiemahu suurendamine aitab vältida materjalikriisi nii puitmajatööstuses, ehitussektoris kui ka energeetikasektoris – näiteks ehitussektorit mõjutab tugevalt ehitusmetallide kättesaadavuse halvenemine, mida üritatakse asendada liimpuiduga. Riigimetsad on järjepidevalt hästi majandatud mistõttu tuleb seal raietest suurem kogus väärindamiseks sobilikku palki kui erametsast. Raiega kaasnevat tööstuses kasutamiseks kõlbmatut puitu saab kasutada energia tootmiseks, vähendades nii energiakriisi ja Venemaa gaasi kasutamist (viimane on ühtlasi julgeolekuohuks Eesti riigile). See ei sea ohtu jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtteid, kuna raiemahud on viimasel kümnendil olnud väiksemad kui jätkusuutlik tase.
Teiseks tuleb luua selge tegutsemisraamistik raietöödega jätkamiseks erametsades ka kevadisel perioodil. Kevadised raied mõjutavad 0,2% metsamaast ja seda ei saa pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks.
Saematerjali impordi lõppemisel Venemaalt ning Valgevenest on puidutööstustele suur majanduslik mõju. 2021 aastal importis Eesti neist riikidest 1,1 miljonit m3 saematerjali 310 miljoni euro väärtuses, mille Eesti ettevõtted suures osas väärindasid ning eksportisid kallima tootena, nagu puitmajad, ehitusdetailid jm. Kuna Venemaa ja Valgevene päritolu puit kaob tänaste teadmiste kohaselt kogu Euroopa turult, on juba tekkimas ulatuslik materjalidefitsiit, mida ei ole võimalik kaubandussuhete raames asendada. Samas on Eesti saeveskites kasutamata tootmisvõimsusi, mida saaks täiendavalt edukalt rakendada.