Mitte seepärast, et nad kardaksid tööjõupuudust – teades ukrainlaste töökust, siis sõjakoleduste eest siia jõudvad põgenikud otsivad käed rüpes ootamise asemel kindlasti tööd ja teenistust, kuid mure on oma seniste tööliste pärast. Viimasel paaril nädalal on paljud siin juba ametis olnud Ukraina mehed asunud tagasiteele kodumaa poole, et naine ja lapsed ohutusse kohta aidata ning ise, relv käes, kodumaa eest võidelda.
Tullakse peredega
Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ütles nädala algul, et aprillis on tavaliselt suuremal arvul hooajatöölisi siia tulnud. Paljudel ettevõtetel on oma kindlad töölised, kes aastast aastasse siin hooajatööl käinud. „Välja arvatud see üks aasta, mil EKRE sõbrad ei lubanud tööjõudu sisse, kuid põhituumik on selline, kellega ettevõtjatel on lähedane, lausa perekondlik suhe tekkinud, neid austatakse ja usaldatakse ning nad on siia kogu aeg oodatud olnud. Nüüd elavad meie ettevõtjad murega kaasa nende pere käekäigule,” rääkis Strastin. „Paraku on paljud mehed, kes varem siin käinud, nüüd rindel, relv käes.”
Eestisse on juba jõudnud tuhandeid sõjapõgenikke. „Senine kogemus on näidanud, et ukrainlase loomus ei luba almuseid ootama jääda, vaid nad käärivad käised üles, et endale ise elatist teenida. Nad ei tule siia meie sotsiaalsüsteemi koormama ja abiraha saama,” seletas Strastin. „Meie ettevõtjad on kindlasti valmis põgenikele tööd pakkuma.”
Üksjagu peamurdmist valmistab majutus. Kui seni tulid hooajatööle kas mehed või naised eraldi ja pere jäi kodumaale ning siin elati mitmekesi korteris, siis nüüd püütakse tulla perega koos ja see eeldab iga pere eraldi majutamist.