Päikese lilled aedadesse ja parkidesse

Ukrainale mõeldes võiksime tänavu oma koduaiad ja linnapargid päevalilledega kaunistada. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Kes suve teises pooles läbi Ukraina sõitnud, on kindlasti imetlenud tohutuid päevalillepõldusid. Vaatepilt on õhku ahmima panevalt lummav. Tänavu seda vist ei näe. Kui paar nädalat tagasi uskusime, et sõja lõpp on päevade küsimus, siis nüüd kahaneb see usk iga järgneva päevaga.

Ukrainas jääb suur osa päevalillepõldudest sel kevadel külvamata. Ka viljapõllud. Ukrainat kutsutakse Euroopa viljaaidaks. Koos Venemaaga annavad nad kokku kolmandiku maailma nisuekspordist. Kui sealt saaki ei tule, siis mis hakkab meie poelettidel toimuma ja mida see meie rahakotile tähendab? Kui lõppeval talvel jahmatas meid taevasse kerkinud elektrihind, siis tulev talv toob toidukauba hinnašoki. See sõda puudutab valusalt igaüht meist, isegi kui pommiplahvatusi siin ei kuule.

On imetlust väärt, kuidas me ukrainlasi toetame, nii sinikollaste lippudega kogunedes kui ka abipakke saates. Ukrainlased märkavad meie toetust ja on siiralt tänulikud. Ukrainlastest tuttavad on mullegi neti vahendusel Eestile tänusõnu postitanud.

Viimastel aastatel on üks probleem teise järel meie tagantjärele vaadates nii mugavana tundunud elu segama tulnud. Vahel tundub teleuudiseid jälgides, et seal vahendatu pole päris ja käimas on mõni ulmefilm. On probleeme, mis ununevad, teised tahaks unustada, aga mõnda ei tohi unustada. Ukrainas alanud sõda on üks neist, mis peab tuleviku tarbeks hoiatusena meeles püsima.

Ukrainale mõeldes võiksime tänavu oma koduaiad ja linnapargid päevalilledega kaunistada. Neid võimsaid taimi on imelihtne kasvatada, hakkama saab laste­aialapski.

Kasu oleks mitmekordne: saame oma kodukoha kaunimaks ja õisi nähes püsiks meeles, kui habras on turvaline keskkond. Ehk aitaksid kuldkollased õied hoida eemal tühised kemplemised, et suudaks üheskoos tegutseda oma riigi tugevamaks muutmise nimel. On ju peagi algamas Riigikogu valimiskampaania ja nii ahvatlev oleks vanaviisi vastastele ära pannes ennast tõsta. Praeguses ärevas olukorras ei tahaks kohe sõnakestki kuulda tühist ärapanemist. Ehk peletavad päikseseõied need mõtted eemale.

Ja veel. Eesti on vastu võtmas tuhandeid sõjapõgenikke. Ükskõik kui mugavaid elamistingimusi ning väärikat tööd ja palka neile pakume, ikka igatsevad nad kodumaa järele, kingime siis siin neile killukesi oma kaugele jäänud kodust. Päikesekollaseid õisi.