Sõnnik ei asenda põllumehele väetist

Kuigi võib tunduda, et sõnnikuga on lihtne ja soodne põllule lisarammu anda, siis nii see alati pole. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Olukorras, kus ka loomade toodetavat põllurammu jääb aasta-aastalt vähemaks, ei saa see kuidagi asendada väetist. Samuti maksab sõnnikuvedu rohkem kui praeguseks sedavõrd kerkinud hinnaga väetis.

Kuigi orgaaniliste väetiste tähtsust väetisena on mitut moodi hinnatud, nentis Järvamaal tegutseva Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa, et temal pole omast käest võtta olnud loomasõnnikut kunagi üle jäänud. „Olen igal aastal kasutanud kogu loomade toodetava põllurammu alternatiivina ostetavale väetisele. Mida rohkem teda on, seda parem, sest siis olen pidanud vähem väetist ostma,” lausus ta.

Söötmine täpseks timmitud

Sõnnikuhoidlad on iga kevad tühjaks saanud, sest põllumajandusühistul on põllumaad kasutada rohkem, kui loomad jõuavad selle väetamiseks sõnnikut toota. Toomas Uusmaa (pildil) on hoopis märganud, et sama arvu loomade juures koguneb sõnnikut iga aastaga järjest vähem. Kui tavaliselt sai tal lauda juures asuv sõnnikuhoidla kevadeks täis ja loomade toodetavat põllurammu tuli vedada kaugemal olevatesse hoidlatesse, siis nüüd paaril viimasel aastal enam mitte. „Nüüd, kus oleks sõnnikut aina rohkem vaja, sest väetise hinnad ju kallinevad, pole seda enam nii palju. Ei saa arugi, miks. Just vedelat läga on vähem,” märkis ta. Küllap on nüüd loomade söötmine sedavõrd täpseks timmitud, et lihtsalt kõik seeditakse ära. „Tundub, et kõik sööt seedib ja väärindub sedavõrd hästi, et selle saame rohkem tagasi piima ja lihana ning aina vähem sõnnikuna.”

Ent sõnnikut juurde osta pole mehe sõnutsi mõeldav. Vaevalt keegi sõnnikut müübki ja transport läheks samuti väga kalliks. „Kui mineraalväetist tood autokoormatäie 24 tonni ja sellega saad lahedalt 100 hektarile rammu anda, siis sama koguse sõnnikukoormaga saad kaetud vaevalt hektari. Mis on aga kütuse hinnad ja inimestele tuleb ka ju töö eest tasu maksta,” arutles ta. Nii pole see Uusmaa meelest kindlasti lahendus. Maailm liigub suunas, kus väetist põldudele jääb aina vähemaks ja seega jäävad väiksemaks ka saagid. See aga tähendab, et saagi ja toiduainete hinnad aina tõusevad. Kui temal loomakasvatajana on veel kasvõi ainult sõnnikutki, mille pealt vilja toota, siis ta ei taha mõeldagi, mida teevad ainult teravilja kasvatajad. „Teraviljakasvatajate elu läheb aina raskemaks, sest tundub, et tagavara neil pole ja nii mõjutab iga väike muutus sisendites neid kiirelt ja rängalt.” Samas võitlus loodusjõududega jääb ega saa olla kindel, et kallilt väetatud saagi põllult üldse kätte saad.

Viljandimaal ainult teraviljakasvatusega tegeleva Milligrupp OÜ üks juht Sven-Erik Lohu (pildil) märkis, et sõnnikut väetiseks pole nad kasutanud ega kasuta ka nüüd, mil väetise hinnad on kiiresti tõusnud. „Meil endil on loomadena vaid neli koera. Lähedal on Ekseko sigala, kuid nemad pole küll kordagi soovinud, et viiksime nende sigade toodetud sõnniku oma teraviljapõldudele,” lausus ta.

Samas leidis ta, et 30 kilomeetri kauguselt Eksekost sõnnikut vedada pole majanduslikult mõtet. „Orgaanilist ainet põllule võib küll saada, kuid selle hind on krõbedam kui praegusel kallil väetisel,” märkis ta. Kuigi suure vajaduse korral oleks Lohu sõnnikuveo varianti valmis isegi proovima, ei usu ta, et talle seda jaguks. „Ju on tahtjad teisigi ja Eksekole lähemal ning neistki võib järjekord pikk olla,” pakkus ta. Nii pole ta sellele pretendeerima hakanudki.

Väetisega koonerdada ei saa

Pigem näeb Lohu väljapääsu rahu säilitamises. „Vaatame selle kevade ära, sest eelmisel sügisel sai väetist ostetud veel õigel ajal, küll mitte varuga, sest kes oskas arvata, et maailmas midagi nii hirmsat kui sõda meile nii lähedal Ukrainas puhkeb, aga õige normeerimise juures ehk jagub midagi ka veel järgmiseks kevadeks,” kõneles ta.

Samas väetisega koonerdada või vähem külvata pole mehe meelest ka mõtet, sest sõja tõttu on hinnad üleval ja siis tuleb põllumehel toota. „Keegi peab maailma ära toitma ja nii külvame meie küll kogu haritavale maale, mida on 1900 hektari ringis,” kinnitas ta.

Lohu arvab, et mingi lahendus tuleb ja igavesti praegune olukord ei kesta. „Küll tuuakse väetis kasvõi Hiina kaudu ringiga, aga pole arvata, et see nüüd päris tootmata jääb. Lihtsalt kõik sõltub hinnast,” lausus ta.

Kommentaar

Kaupo Ojavee

Ekseko algtootmisdirektor

Aastaid on meie sigade toodetud läga läinud teraviljakasvatajate põldudele, nii ka tulevikus. Meie partnerid asuvad lähemal kui 30 kilomeetrit.

Pole muutunud ka hinnastamise põhimõtted, hoolimata väetiste hinnatõusust. Oleme koostööpartneritega kokku leppinud, et nende kanda on läga vedamise ja laotamise kulud. Mingit muud hinda pole sõnnikul kunagi olnud, sest meil pole olnud mõtteski selle pealt kasu teenida.

Kui mõni aasta tagasi oli põllumehe jaoks sõnniku põllule vedamise tasuvuse piir 10–15 kilomeetrit, siis praegu võib see vabalt olla 30 kilomeetri kandis.

Kuna suuri teraviljakasvatajaid on nii Ekseko kui ka teiste farmide ümbruses piisavalt, pole viimasel viiel aastal meil sõnnikuga mingit muret olnud. Usume, et oleme põllumehele head partnerid. Võib-olla on mõnel sügisel sõnnikut puudu jäänud taliviljakülvi ajal, kuid kevadel ja suvel on seda alati jätkunud kõigile, kes on tahtnud.

Meile on tähtis, et teraviljakasvatajad praeguses olukorras ellu jäävad ja edasi tegutsevad.