R, 2.12.2022

Sõnnik ei asenda põllumehele väetist

Silvi Lukjanov
Sõnnik ei asenda põllumehele väetist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kuigi võib tunduda, et sõnnikuga on lihtne ja soodne põllule lisarammu anda, siis nii see alati pole.
Kuigi võib tunduda, et sõnnikuga on lihtne ja soodne põllule lisarammu anda, siis nii see alati pole. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Olukorras, kus ka loomade toodetavat põllurammu jääb aasta-aastalt vähemaks, ei saa see kuidagi asendada väetist. Samuti maksab sõnnikuvedu rohkem kui praeguseks sedavõrd kerkinud hinnaga väetis.

Kuigi orgaaniliste väetiste tähtsust väetisena on mitut moodi hinnatud, nentis Järvamaal tegutseva Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa, et temal pole omast käest võtta olnud loomasõnnikut kunagi üle jäänud. „Olen igal aastal kasutanud kogu loomade toodetava põllurammu alternatiivina ostetavale väetisele. Mida rohkem teda on, seda parem, sest siis olen pidanud vähem väetist ostma,” lausus ta.

Söötmine täpseks timmitud

Sõnnikuhoidlad on iga kevad tühjaks saanud, sest põllumajandusühistul on põllumaad kasutada rohkem, kui loomad jõuavad selle väetamiseks sõnnikut toota. Toomas Uusmaa (pildil) on hoopis märganud, et sama arvu loomade juures koguneb sõnnikut iga aastaga järjest vähem. Kui tavaliselt sai tal lauda juures asuv sõnnikuhoidla kevadeks täis ja loomade toodetavat põllurammu tuli vedada kaugemal olevatesse hoidlatesse, siis nüüd paaril viimasel aastal enam mitte. „Nüüd, kus oleks sõnnikut aina rohkem vaja, sest väetise hinnad ju kallinevad, pole seda enam nii palju. Ei saa arugi, miks. Just vedelat läga on vähem,” märkis ta. Küllap on nüüd loomade söötmine sedavõrd täpseks timmitud, et lihtsalt kõik seeditakse ära. „Tundub, et kõik sööt seedib ja väärindub sedavõrd hästi, et selle saame rohkem tagasi piima ja lihana ning aina vähem sõnnikuna.”

Ent sõnnikut juurde osta pole mehe sõnutsi mõeldav.

Märksõnad
Tagasi üles