Lahemaalased ei ole riigi tegevusega rahul

Virko Sirkeli sõnul ei taga Lahemaa rahvuspark täna Käsmu looduse säilimist. Foto: Tiit Efert

Seoses murega Lahemaa rahvuspargi ja sellega piirnevate metsade ning laiemalt ka looduse ja pärandi säilimise pärast on kohalikud loonud seltsingu Lahemaa Rahvuspargi Metsad.

Kohalik kalur ja giid ning seltsingu üks eestkõneleja Virko Sirkel meenutas, et kui Lahemaa rahvuspark 1971. aastal üldlevinud lagastamise piiramiseks loodi, toimis see hästi. Rahva eneseteadvus ning loodusteadlikkus kasvas, tipnedes fosforiidisõja ja Eesti taasiseseisvumiseni viinud sündmustega. Ent nüüdseks on see teadlikkus jõudnud tagasi nulli. Seltsingu eestvedajate hinnangul ei näita ka riik Keskkonnaministeeriumi haldusalas asuvate Keskkonnaameti ega Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) näol head eeskuju.

Sirkel viitas, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit.

Käsmu Meremuuseumi juhataja Triin Saksi sõnul on raske mõista Lahemaa rahvuspargis kui riiklikul kaitsealal tehtud raieid, ka RMK matkaradade ääres. Kogu Lahemaa Rahvuspark asub Natura 2000 kaitsealal.

Lageraie lööb metsa haavad

Omaette teema on lageraied, mis ei puuduta seltsingu loojate hinnangul ainult Lahemaad, kuid kuna see on rahvuspark ja Euroopa tähtis metsakaitseala, torkab see siin eriti silma. „Mis mõte siis rahvuspargil üldse on?” küsivad seltsingulised.