30 aastat põllumajandusreformist

Kartulikoristus Pärsti kolhoosis 1989. aastal. Foto: Erakogu

12. märtsil möödub 30 aastat põllumajandusreformi seaduse vastuvõtmisest. Viljandimaal Pärsti kolhoosis algas põllumajandusreform aga enne seadust ja kulges seaduse põhimõtteid ja eesmärke eirates.

Olin selle majandi pea­agronoom aastail 1989–1992. Minu plaan jätkata seemnekasvatust majandilt rendile võetud kuivati baasil luhtus kolhoosi vara hõivajate tegevuse tõttu. Saksa firma Petkus puhastusliin lammutati ja neli endist kolhoosnikku viisid selle kuivatist 1995. aasta septembris minema.

Põllumajandusreformi kajastavad materjalid andsin põllumajandusmuuseumi. Muuseumi teadussekretär Ell Vahtramäe koostas muuseumile saadetud meenutuste ja dokumentide põhjal kümne aasta eest näituse, millel üks stend Pärsti kolhoosi reformi käigust. Miks just see lugu näitusele mahtus, küsisin koostajalt. „Dokumendid, fotod ja meenutused olid üks tervik, seepärast,” sain vastuseks.

Rändnäitus „Põllu­majandusreform”

Rändnäitus ringles 2014. aastal Viljandimaal klubides. Samuti oli see üleval endises ATK majas Viljandis. Kahjuks läks Vastemõisa rahvamajas kaduma näituse külastajate raamat, milles oli hulk sissekandeid.

Rändnäitus ise on põllumajandusmuuseumis alles ning soovi korral saab seda laenutada.

2014. aastal olen näituse tutvustamiseks kirjutanud järgnevad lõigud.

Näitusel saab tutvuda ka trükistega põllumajandus­reformi kohta. Mahukaim on „Eesti põllumajandus XX sajandil. Ülevaade põllumajandusest siirdeperioodil: aastad 1990–2008”. Kõige tabavama hinnangu põllumajandus­reformi käigu kohta annab ülevaates tuntud raadioajakirjanik ja maaelusaadete tegija Kaljo Jaagura.

„Põllumajandusreformiga on pandud miljoneid huugama ja pannakse veelgi.” Nii tõdes Kalju kolhoosi pearaamatupidaja Olinde Aavik kunagi maavalitsuses peetud reformiteemalisel koosolekul. See Viljandimaa põllumajandusreformi klassikasse kuuluv ütlus on samuti talletatud põllumajandusmuuseumis.

Iseloomulik on foto, millel põllumajandusreformi keskkomisjoni esimees Uno Feldschmidt seisab vana farmi taustal roostetanud küttemahuti kõrval. Sama mees oli ka Kolga-Jaani kolhoosi reformihaldur.

Just sellisena mäletavad olnut paljud endised majandi­inimesed. Paljud aga ei tahagi seda teha. Näitustki on enamasti külastanud eakamad inimesed, kel otsene side maaelu muutustega.

Viimane lõpetaja Viiratsi

1994. aastaks olid Viljandimaa laudad tühjenenud lehmadest kiiremini kui teistes maakondades. Viljandi maakonna põllumajandusreformi eripära on jäädvustatud ka põllumajandusmuuseumi kogumikes.

Viljandimaa on eriline seetõttu, et viimasena Eestis lõpetati põllumajandusreform Viiratsis maakohtu otsusega. Sundlõpetamise teel kadusid Saarepeedi, Holstre, Viljandi, Viiratsi, Halliste ja Kamara ühismajand. Reformihaldur viis reformi lõpule Kõrgemäe, Paistu, Kolga-Jaani ja Paala ühismajandis.

Kokkuvõtlikult oli põllumajandusreformi rakendamine ja selle eest vastutamine jäetud majandite reformi­komisjonide otsustada. Nii olid põllumajandusreformid majandites reformikomisjoni nägu.

Põllumeestele info vahendaja

Õpitud agronoomiametist ajakirjanduspõllule sattumine andis võimaluse Eesti põllumeestele hoopis rohkem kasuks olla.

See oli periood, kui tulid esimesed kapitalitoetuste skeemid, mootorikütuse aktsiisi hüvitus, ikalduskahjude hüvitused, SAPARDi toetused, maade deklareerimine. Kõigi nende kohta esmase info hankimine ja avaldamine algul Sakalas, hiljem Maalehes kujunes omamoodi sportlikuks hasardiks.

Ühel aastal avaldas Maa­leht piimalehma toetuse taotlemise tähtaja, mis oli kohe-kohe saabumas. Ühel Otepää talunikul jäi tuisuse ilma tõttu just see Maaleht ostmata ja toetus saamata. Selle artikli ilmumise järel muutsid ametkonnad toetuste kohta info avaldamise operatiivsemaks ja teiste toetusetaotlejatega sarnast viga ei juhtunud.

Maade deklareerimise vajalikkuse selgitamine tõi PRIA büroodesse pikad järjekorrad. Reportaaž ühe päevaga kuuest maakonna büroost oli elamus.

Kõike seda poleks, kui põllumajandusreform Pärstis oleks teist rada läinud. Edu endistele ja praegustele põllumeestele!

Põllumajandus­reform

1992. aastal võeti vastu põllumajandusreformi seadus, millega pandi alus endiste kollektiiv- ja riigimajandite likvideerimisele, nende vara ja maa baasil uute talude ja põllumajandusettevõtete loomisele.