Looduskalender ⟩ Lindudel saabub kevadine pööripäev
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
7. märts 2022, 11:35
Linnuriigis on alanud kinnisvaralahingud. Kui sügisel lootsin, et end talveks mu linnutoidumajja toidule võtnud sinitihane laulab oma kevadlaulu ka mu magamistoa aknal, siis nüüd on need Ukraina lipuvärvides linnukesed äkki kadunud, ja võitlus käib ikka tavapäraste põldvarblaste ja rasvatihaste vahel.
Sel nädalal tulid lõunast tagasi ka suurnokad ja nad on sama arad kui harakad: kui proovin pildistamiseks telefoni haarata, siis lendavad nad vurinal minema. Aga kui vaikselt jälgida, siis saab aknateleris näha virtuoose sihvkade koorimises. Päevalilleseeme haaratakse tugeva noka vahele ja vajutatakse, krõksti, katki ning seejärel keelega keerutades sülitatakse välja koored. Ning klõnks. Kogu protseduur võtab aega vaid 10 sekundit.
Kanad läbi püksisääre
Lindudest tasub praegu ka rohkem rääkida, sest sel nädalal on lindudel märgiline pööripäev. Tsirgupäev ehk setodel sorokasveet 9. märtsil on maagiline kevade alguse püha. Kevad tuleb linnutiivul ja just seda päeva loeti kevade alguspunktiks. Lindude ja päikese meelitamiseks küpsetati sel päeval lindudele kakukesi ja viidi õue aiateiba otsa lindudele. Selleks, et linnud meile ikka tagasi tuleks.
Tsirgupäeval pööravad nelikümmend tsirku suu suve poole. Setu
Arvati, et kotkaema peaks sel päeval pessa esimese muna poetama. Kanasid aga loodeti talve järel munele hakkavat. Munarohkuse tagamiseks lasti kanal läbi püksisääre pugeda ja nüpeldati teda ahjuluukesega. Linnainimene võiks sel päeval lindudele päevalilleseemnetest ja rasvast linnukujulise pätsikese vormida, küllap kingib musträstas teile selle eest esimese kevadtrilleri.
Šamaanitrumm puu otsas
Koputajate kamba konverentsisaaliks on saamas mu maakodu poolpehkinud remmelgas. Koputajad ise, kevadvallatud suur-kirjurähnid, ei tee välja ei lumes krudisevatest sammudest, ega uudishimuliku binokli helgist. Vurrkann käib ümber okste siuh ja säuh – nokitsedes koore kallal, siuksudes ja vallatledes, punane sabaalune uhkelt õieli. Ja siis heidab helimees lähimalt kuivanud kuuselt vägeva trummisoolo – prr-rr-rrr-kevad-käes.
Põlisrahvaste pärimuses on rähnid olnud nõiaratsudeks, eriti musträhn. Eks ole ju nõiadki uue tervise ja kevade toojad, seega siis ka head kolleegid kevadiste tarmukate rähnidega!
Linnupeletid akendele
Ja öös on linde. Lisaks virmaliste otsingule võiks nüüd käia kakkude huikamist kuulamas. Aga linnurahva seas on praegu ka palju segadust. Ärge imestage, kui leiate lumelt surnud linde. Pole aimugi, kas tegemist on igal kevadel rände ajal väsinud linnukeste hukkumisega või linnugripiga.
Igal juhul tasub praegu paigaldada suurematele akendele röövlinnukujud või muud liikuvad esemed – võõras kohas ei tule linnud inimsilmapetetega sageli toime.
Viienda aastaaja toore veel luhtadel
Vetekuningriigist Soomaalt annab Aivar Ruukel teada, et kuigi viies aastaaeg ärgitas vabariigi aastapäevaks veetaseme tõusma Riisa veepostis +3meetri peale, siis nüüdseks on see langenud meeter ja kolmkümmend, aga tekkinud on suured veeväljad, mis külmudes võivad tekitada enneolematult head uisu- ja tõukekelguväljad. “Aga kõva kogus veebruari tulvast jäi luhtadele vedelema tahkena.” Seega on tõeline viies aastaaeg veel ees.
Ärganud karumõmmid
Nigula rabas kondamas käinud Kaja Kübar räägib aga, et lumi on täis lepaseemneid, kuuseokkapudi veel näha pole. Pajutibud on aga juba suured ja hõbedaselt helkivad, tõelised naistepäevalilled. Ja vahtramahla jätkub merelises Eestis juba ka sõpradele jagada.
Aga rabade taastamise traktor on nii hoolega murdnud saja-aastaseid männijässe, et ajanud üles sinna talveunne pugenud noore karu, kes nüüd kõhutühjuses. Pikki mudatöid ja kahemeetriseid kaeveauke on jooksnud vana hundirada. Huvitav, mida mõtlevad inimeste rahahõngulistest maailma pidevalt muutvatest tegudest need hallivatimehed, kes sinna oma jäljed on jätnud? Ehk seda, et kas inimesed ei suudaks jätta samasuguseid nähtamatuid jälgi oma elurajal?
LASTELE: Vesiratas
Kuigi ilmajaam lubab algavaks nädalaks ohtralt külmakraade, siis kõik see lumi, mis alles, peaks täiskuu järel saama sulisevaks sulaveeks. Seepärast on õige aeg valmis meisterdada vesiveski. See on lihtne – toores pajuoks tuleb lõhestada keskelt üht ja teistpidi pikuti nii, et otsad jäävad kinni. Lõhedest pistetakse läbi kaks laastukest ja vesiratas ongi valmis. Nüüd saab selle asetada kahele hargile kiirelt voolava veega kraavi ja veevool ajab ratast ringi.