Ukrainlaste lahkumine paneb põllumehe muretsema (1)
3. märts 2022, 00:00
Kui meie teeme praegu plaane nädal korraga, elavad meil töötavad ukrainlased üks tund korraga, lausus Pärnumaa piimatootmisettevõtte juht sõjaolukorra kohta uudiseid jälgides.
„Kaks meie ukrainlasest töötajat on juba tagasi Ukrainas, agressoriga taplemas. Kui nüüd ka Valgevene alustab rünnakut Ukrainale, läheb sõtta veel neli-viis meest, sest nende elukohad on ennustatava Valgevene põhilöögi suunal. Nii oleme siin pidevas valmisolekus ja kaugemale kui nädal pole mõtet ette vaadata,” sõnas Pärnumaal Halingal piimatootmisettevõtet juhtiv Raul Peetson.
Iga inimese asendamine on keeruline
Kokku on tal 70 töötajat, neist tosin ukrainlast, enamik mehed. Kõik ettevõttele väga vajalikud töötajad, kes teevad kõiki töid. „Ukrainlased on põllumajandusspetsialistid nii tehnika kui ka loomade peal. Kui vaja, teevad siin ka veterinaari töö ära,” kinnitas ta.
Sellepärast ongi praegune olukord Peetsonile põllumehena väga keeruline. „Tegeva kaitseliitlasena ju mõistan, miks nad koju lähevad, ja ma ei saagi öelda, et ärge minge. Põllumehena on muidugi mure, kes meil siin töö ära teeb, sest iga inimese asendamine on keeruline,” nentis ta.
Nii tõdes Peetson, et praegu ei tee liigne muretsemine midagi paremaks. „Elame nädal korraga, töö peame ära tegema, inimesed tuleb leida ja küll me leiame ka, kuid probleem on juba olemas, seda ei saa eitada. Tulemas on veel kiired kevadtööd,” lausus ta. „Tuleb ilmselt raske kevad. Kitsaste ressurssidega, kuid nagu öeldakse sõjakunsti õpetades – sõjategevuses on alati puudu inimressursist, laskemoonast ja ajast, aga sõda tuleb võita,” kinnitas ta lootuses, et saab hakkama ka nüüd. „Seda, et sõda algab, väga ei usutud.” Samas on mõeldud, kuidas oma ukrainlastest töötajaid aidata, kuni selleni välja, et tuua nende lapsed Eestisse. „Ent Euroopa Liidu piirini on sealt siiski 800 kilomeetrit ja see tähendab nii kütust sõiduks, mida Ukrainas pole saada, kui ka võimalikke takerdumisi kontrollpostidel. Meil siin pole mingit probleemi minna neile Poola vastu, aga praegu tundub, et targem ja turvalisem on jääda kõigil kohale ja jälgida, mis edasi toimub,” selgitas Peetson. „Muidugi on ka jõuetuse tunne, kuid siiski oleme valmis kõikideks stsenaariumideks, vajadusel ka kiirelt tegutsema.” Tegutsedes Kaitseliidus on ta kriisiolukordi harjutanud ja sellest on tal ka põllumehena kasu. „Tean, et rapsida ei tohi ja muuta saab neid asju, mida suudame muuta,” kinnitas ta.
Saaremaa piimakarjakasvataja Tõnu Post sõnas, et nemad saavad hästi hakkama, sest tööl olevad kolm ukrainlast jäid tööle edasi. „Algul olid nad väga šokeeritud ja tahtsid kohe ära sõita, kuid kodused palusid seda mitte teha ja nad jäid tööle. Muidugi on nad väga mures koduste pärast.”
Mehe ettevõttes on tööl abielupaar, kel aastaid üle 50, ja veel üks naine. „Abielupaari poeg on rindel ja täna (esmaspäeval – toim.) hommikul sain pereemaga rääkides öelda, et täna öösel oli olukord rahulikum kui varasematel öödel,” sõnas Post.
Nutab telefoni otsas
Juhina kulub tal nüüd palju rohkem aega suhtlemisele, sest ta teab, et moraalne tugi on praegu väga tähtis. „Kasvõi ainult ärakuulamine. Nii helistangi oma ukrainlastest töötajatele korra päevas, või kui näen, siis küsin, kuidas kodustega lood,” lausus ta.
Toetust ei vaja mitte ainult siin töötavad ukrainlased, teab Post, vaid ka tuttavad Ukrainas. „Helistasin tuttavale Ukrainas, peaaegu nutab telefoni otsas. Väga keeruline on praegune olukord. Helistagem neilegi, kes meil varem tööl olnud, sest hea sõna on praegu suur toetus neile,” soovitas ta.
Ka mitmest teisest Saaremaa põllumajandusettevõttest tahtsid ukrainlastest töötajad Posti teada sõja puhkedes kohemaid koju sõita, aga kõik jäid tööle edasi. „Ukrainasse helistades öeldi neile, et seal on nii suur vabatahtlike järjekord, et neil pole nendega kohe midagi teha. Nii jätkavad ukrainlased tööd ja meie oleme selle eest väga tänulikud,” sõnas Post.