Puust ja punaseks ⟩ Miks välismaalt tellitud seemned ära korjatakse

Ükskõik, kui rikkalik on poes seemnevalik, kirglikule aednikule jääb sellest ikka väheks. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Meie poodidest leiab tuhandeid erinevaid seemnepakikesi, kuid eriti innukatel rohenäppudel jääb sellest väheks ja põnevamana tunduvaid seemneid tellitakse veebi vahendusel üle maailma, paraku kõik tellimused kohale ei jõua.

Mullu saadeti piirilt tagasi üle paarisaja seemnetega postisaadetise. Miks? Sellele küsimusele jagasid vastuseid Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) piirikontrolli osakonna juhtivspetsialist Olga Junus ning mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp.

Kas reegel on selline, et Euroopa Liidust võib igalt poolt kõike tellida, teiste riikide kohta tasub enne tellimist PTA lehelt üle kontrollida ning Venemaalt ei tohi üldse seemneid tellida?

Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel toimib vabaturg ja nõuetele vastavaid seemneid võib vabalt ühest riigist teise tarnida. Euroopa Liidu välistest riikidest tellitud seemnetel peab Eestisse jõudes olema kaasas eksporditava riigi taimekaitseteenistuse väljastatud fütosanitaarne sertifikaat. Venemaa ei kuulu samaväärsete riikide hulka ja seetõttu kontrollitakse sealt saadetud post Eestisse jõudes läbi.

Euroopa Liidust välja astunud Ühendkuningriik (välja arvatud Põhja‑Iirimaa) omab ELi samaväärsust ning sealt võib seemneid tellida, kuid oluline on fütosanitaarsertifikaadi olemasolu.

Kuidas riiki tulevate pakkide kontrollimisel aru saadakse, et neis seemned on?