Riigikontroll väljendas sel nädalal rahulolematust, et kiire internet on maapiirkondades paljudele inimestele siiani kättesaamatu ja arendustempo aeglane.
Kiire internet on maapiirkondades paljudele siiani vaid unistus
Poaka külas alpakafarmi pidav Imre Heinsaar on kehva internetiga hädas olnud aastaid ja kasutama peab ta mobiilset internetti. "Sinnamaani, kui Covidit ei olnud, oli veel kuidagimoodi normaalne, aga kui Covid tuli ja suur hulk rahvast maale ära tuli, siis tipptunnid, kus rahvast rohkem taga on, ei ole võimalik ei e-poega, ei pilti üles-alla lasta. Tegelikult ju lahendust ei ole veel praegu," lausus Heinsaar "Aktuaalsele kaamerale.
Optilise kaabli vedamine tema taluni maksaks kümneid tuhandeid eurosid.
Märtsis avatakse uus meede
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tegi eelmisel nädalal ettepaneku lõpetada ennetähtaegselt kiire internetiühenduse rajamise leping Enefit Connectiga.
Kiire interneti ühenduse rajamine jätkub uue ja täpsemini sihistatud toetusmeetme raames, mille kogumahuks on järgmistel aastatel ligi 70 miljonit eurot.
Ministri sõnul ei ole Enefit Connecti lepingu senisel kujul lõpuni täitmine ei kliendi ega maksumaksja huvides.
"Kiire internetiühenduse vajadus on alati suurem kui eelarvevõimalused seda lubavad, mistõttu peab iga euro olema eesmärgipäraselt kasutatud. 2018. aastal käivitunud lairiba juurdepääsuvõrkude toetusmeede oli esimene omataoline, kus riik asus toetama kiire internetiühenduse viimist kodudeni. Kolmeaastane kogemus ning tagasiside kohalikult tasandilt ja Riigikontrollilt on aga esile tõstnud toetusmeetme kitsaskohad. Meetmega jätkamise asemel on täna otstarbekam suunata järele jäävad vahendid paremini sihistatud meetmetesse, mis viivad ühendused päris kliendini, mitte tühja hoonesse," kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul sai esimese meetme skoop ja paindlikkus liiga suur.
Uus täpsemini sihistatud toetusmeede avaneb märtsis, mille kogumahuks on järgmistel aastatel kokku ligi 70 miljonit eurot. (ME)