Head uudised: taimekaitse tõttu pole mesilasperesid hukkunud juba kolm aastat
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
21. veebruar 2022, 08:12
/nginx/o/2021/08/04/13967567t1h747e.jpg)
Tänu kõigi poolte ühistele pingutustele ei ole Eestis taimekaitsetööd teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba kolm aastat. Seda mõtet kinnitasid nii põllumehed, mesinikud kui valdkonna ametnikud eelmisel neljapäeval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvedamisel toimunud traditsioonilisel ümarlaual.
„Väga hea meel on näha kõikide osaliste panust koostöösse. Sellest võidavad kõik: nii mesilased, taimed, keskkond kui tarbijad,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreen.
Mesinduse ja taimekasvatuse omavaheline seos on kasukoosluse põhine – taimekasvatajad loovad mesinikele eeldused edu saavutamiseks ja mesinikud omakorda taimekasvatajatele. „Tänapäevane taimekasvataja on oma tegevustes vastutustundlik, arvestab loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast,“ lisas Kreen.
/nginx/o/2019/09/09/12544562t1hd17a.jpg)
Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu juhatuse esimees Mario Kalvet ja Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk kinnitavad, et viimaste aastate koostöö mesindusorganisatsioonide, põllumajanduskoja ning ametkondade vahel on märgatavalt aidanud edendada mesinike ja taimekasvatajate suhtlust ning vähendada taimekaitsega seotud riske tolmeldajate tervisele.
„Mesinik ja põllumees on partnerid, vaid koostöös saavutame parimaid tulemusi. Sellest võidavad ka tarbijad, seda näitab Eesti mee puhtus,“ rõhutasid Kilk ja Kalvet. Põllumajandus- ja Toiduameti aruanded toidus esinevate saasteainete seire kohta kinnitavad Eesti päritolu mee puhtust. Seire tulemustest selgub, et aastatel 2018-2020 on Eesti päritolu meest võimalike saasteainete tuvastamiseks võetud kokku 118 proovi, mis kõik on vastanud nõuetele.
„Teadlikkuse kasv taimekaitsevahenditest ja nende õigest kasutamisest, samuti kõigi poolte omavaheline suhtlus ja üksteisega arvestamine viib meid soovitud tulemuseni. Heameelt teeb, et viimastel aastatel ei ole olnud taimekaitse tõttu mesilaste suremuse juhtumeid. See ei tähenda, et oleksime kaotanud valvsuse. Vastupidi, see on andnud võimaluse panustada veel enam ennetustegevustesse ja teadlikkuse kasvu suurendamisse. Teavituste korral on amet valmis koheselt ja järjest tõhusamalt reageerima,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind.
See ei tähenda, et oleksime kaotanud valvsuse. Vastupidi.
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonnajuhataja asetäitja Tarvo Järve tõdes: „Koos ühise eesmärgi nimel tegutsedes oleme edukad, seda on näidanud senine praktika. Sellega tuleb jätkata, mitte kiirustada uute keeldude seadmise ja reeglite muutmisega. Koostöös oleme teadlikumad osaliste võimalustest ja vajadustest ning seeläbi suudame teha targemaid otsuseid, et saavutada ühiseid eesmärke.“
„Tunnustame põllumehi, kes on taimekaitsetöödel olnud tähelepanelikud ja kohusetundlikud suure hulga erinevate nõuete täitmisel. Tegutsedes igapäevaselt looduses oleme kursis oma vastutusega ökosüsteemi terviklikuks toimimiseks. Taimekaitsetöödel on reeglite täpne järgimine ülioluline, sest vaid nii suudame ära hoida võimaliku kahju mesilastele, ümbritsevale loodusele ja inimeste tervisele,“ rõhutas Kreen.
Kohtumisest võtsid osa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maaeluministeeriumi esindajad.