Pandeemia tekitas hüppe maamajade turul

Maakodu. Pilt on illustratiivne. Foto: Marina Puškar / Postimees

Teisel pandeemia-aastal algas Eestis suur maalekolimine, kui väljaspool suuremaid linnu vahetas omanikku veerandi jagu rohkem maju ja poole rohkem raha, kui aasta varem.

2021. aastal vahetas väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut omanikku rekordilised 5000 elamut ja suvilat ning 571 miljonit eurot, näitab LVM Kinnisvara analüüs. Ka kasvas keskmine ruutmeetrihind tehingutes umbes veerandi võrra, ulatudes majade puhul 660 ja suvilate puhul 864 euroni.

"Esimene pandeemialaine taandus kiiresti ja jutud üleüldisest metsa taha kolimisest lõppesid kevadega," selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Teine laine tõi mõistmise, et viirus meiega kauaks ning siis hakkasid linnainimesed ka päriselt maakodusid otsima."

Teine laine tõi mõistmise, et viirus meiega kauaks ning siis hakkasid linnainimesed ka päriselt maakodusid otsima.

Saksingu kinnitusel kolivad täiskohaga maale vähesed, tüüpiliselt jäetakse linnakodu alles ja otsitakse maakodu sellest kuni tunnise autosõidu kaugusele. "Eelistatakse toimivat maja veekogu ligiduses," tõdes Saksing. "Kõige odavamad majad kipuvad ostjat ootama kõige kauem, sest päevinäinud talukoha elamisväärseks tegemine on ajaliselt ja rahaliselt kurnav."

Saksingu hinnangul jõuab kaasaegne elamuarendus peagi ka linnadest kaugematesse piirkondadesse. "Kaugemal on palju rätsepatööd - juurdepääsuteed, trassid, kaablid peavad kõik olema pikemad, ehitustransport kallim, tööjõudu vähem," märkis ta. "Aga raha liigub täna linnadest ka kaugematesse kohtadesse ja kus raha ees, on teenused järel."