Nädala mõte: aeg annab hinnangu

Muutunud summad toidupoearvetel olid teemaks rahavahetuse ajal kui ka täna. Foto: Mihkel Maripuu

Mõni kuu tagasi, kui pakkisime kokku üht lastevoodit, mis meie peret rohkem kui kümme aastat kenasti teeninud, tekkis mul hasart saada teada, kui palju me selle eest siis toona maksime. Ostuhetk jäi veel krooniaega.

Mälu vedas alt, otse loomulikult polnud alles ka tšekke ja nii otsustasin sooritada vaat et arheoloogilise digikaevamise oma internetipangas. Kaevasingi välja kuni krooniaega ning see retk oli väga värskendav ja meeleolukas. Oli päris huvitav vaadata, kui suur lihtsalt arvu mõttes keskmine poes kulutatud toidukorvi maksumus. Eurodesse pannes mitte nii väga. Kohvikus sai käia paari euro eest ja teades ennast, vaevalt ma seal viisaka kohviga piirdusin, kindlasti oli ka kook. Poearve oli keskmiselt umbes 5 eurot ja eks sai ostetud ikka mitmeks päevaks.

Mäletan rahavahetuse ajast kampaaniat, et euro hindu ei tõsta. Oli siis sellega, kuidas oli, kas muutus euro või elu, aga kui pärast rahavahetust mõnel järgmisel aastal mõttes eurosid kroonidesse panin, siis hinnad toidupoes kindlasti tõusid.

Muutunud summad toidupoearvetel on teemaks ka täna. Kuidagi väga märkamatult ja hiilides on arvele muudkui juurde tiksunud, nii et just eelmisel reedel mõtlesin iseteeninduskassas kaarti viibates, et mida ma siis nüüd nii väga ostsin… Suurt ei midagi. Kütuse- või elektrihinnatõusu märkamiseks ei pea isegi pingutama.

Tegelikult loen ma muidugi suure heameelega uudiseid, kuidas piimahind on lõpuks veidigi tõusnud. Ja köögiviljakasvatajad saavad oma toodangu eest õiglasema hinna. Samal ajal on suurtes raskustes meie sealihatootjad, kes sõltuvad Saksa börsist, kus hind on juba pikka aega väga madal, ning iga amps sigade poolt söödud pööraselt kallinenud sööta toodab kahjumit.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles sel nädalal teemat kommenteerides, et kuigi hetkeks võib tarbijal olla hea meel, et sealiha saab osta odavamalt, võib see tähendada tootmise vähenemist, omakorda hoopis äkilisemat hinnatõusu, kui konkurents väiksem. Või siis lõpuks ka suuremat hulka välismaist liha meie turul.

Ajalugu paneb hiljem perspektiivi, mida tähendab praegune olukord meie põllumajandusele, kuidas nimetatakse aastate pärast praegust kriisi piima- ja sealihatootmises ja kui palju jääb meile tootjaid. Mis saab meie mahetootjatest?

Ja millised ostuotsused teeb tarbija? Sest mis see ühe keskmise eestlase toidukorv ja selle sisu muud ole, kui üks näitaja kohalike tootjate ja riigi majanduse tervise hindamiseks.