N, 2.02.2023

Lume all jää sees talvitunud taimede olukord selgub kevadel

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Lume all jää sees talvitunud taimede olukord selgub kevadel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Enne suurt lund sadas ja sulatas ning niiske lumi muutus jääks, nii ongi taliviljad praegu jää sees peidus.
Enne suurt lund sadas ja sulatas ning niiske lumi muutus jääks, nii ongi taliviljad praegu jää sees peidus. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Uurimaks, kuidas taimedele tänavune lumerohke talv mõjunud on, käis Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Reine Koppel läinud nädala lõpul talinisu põllul. „Lumi on paks ja taimedeni ma vaatlusega ei jõudnudki, sest need olid jää sees. Enne suurt lund sadas ja sulatas ning niiske lumi muutus jääks,” kirjeldas ta.

Ka taliodra ja talikaera talvitumisest on veel vara rääkida, sest paksu lume all jää sees olevate taimekesteni lihtsalt ei jõua praegu.

Olukord annab põhjust muretseda, sest jää on hea külmajuht ning kui praegu lumi põllult ära sulaks ja külmad tulevad, siis läbi jää jõuab see paremini taimedeni kui läbi lume, seletas Koppel.

Reine Koppel tõdes, et mida lähemale kevadele, seda nõrgemaks taimed muutuvad.
Reine Koppel tõdes, et mida lähemale kevadele, seda nõrgemaks taimed muutuvad. Foto: Riina Martinson

„Reine jutt on jumala tõsi,” kinnitas ETKI teadur Triin Saue. „Kuni lumi püsib, ei ole taimedel veel häda. Mis kevadel saab, sõltub suuresti ilmast. Jääkooriku alla jäänud taimed ei saa kevadel kahjustada mitte seetõttu, et nad jääksid ilma hapnikust või süsihappegaasist, sest seda on tegelikult ka jää all piisavalt, vaid palja, ilma lumeta jääkooriku korral on kahjulik temperatuuri suur ja kiire kõikumine.”

Koppel tõdes, et mida lähemale kevadele, seda nõrgemaks taimed muutuvad. Suuremad katsumused ootavad neid ees varakevadel. Praegu saab öelda, et meil kohanenud talinisu sordid suudavad ka väga karmides oludes ellu jääda. „Päris kindel muidugi olla ei saa, mis nendega nüüd edasi juhtub. Üle Eesti on ilmad olnud erinevad, kuid mulle on helistatud Lõuna-Eestist, et ka seal on talinisu taimed lume all jää sees,” rääkis ta.

Kevade tulekuni ja lume sulamiseni on veel poolteist kuud. „Loomulikult võib lumi ka varem ära sulada ja taimed nähtavale tulla, nagu eelmisel talvel,” meenutas sordiaretaja Ilme Tupits. „Praeguseks ei ole talv olnud veel nii pikk, et teraviljad oma varuained ära oleks kasutanud. Kui lumi sulab ja enam külma ei tule, ei juhtu taliviljadega midagi halba. Põllul olevad andurid näitavad lume all ja mullas suhteliselt ühtlast temperatuuri.”

Ühe põhjusena, miks taimedel jääs raskem talvituda, nimetas Saue sedagi, et taimed kulutavad jääkooriku all suhkruid kiiremini kui lume all ja jäävad rutem nälga. Lisaks võib kevadel taimi tabada haudumine, kui märjale sulale maapinnale jääb pikemaks ajaks märg raske lumi. Sellisel juhul kujuneb kiirelt lumiseene oht.

Lisaks on vettimise oht, kui taimed jäävad lume kiirel sulamisel liigniiskusse, seda eriti rasketel muldadel ja madalamates kohtades. Samuti võib kevadel niigi nõrgenenud taimedele ohtlikuks saada külmakergitusest ja jääkoorikust tekkida võivad mehaanilised vigastused, loetles Saue.

Nii peab praegu leppima teadmisega, et põllutaimede talvitumise kohta saab aimu alles pärast lume sulamist. „Ennustamine ei anna midagi, võib tulla nii ja naa. Iga teravili reageerib kõikuvale temperatuurile isemoodi. Rukis on vast kõige vastupidavam,” sõnas Tupits.

Heameelt võib paksu lumevaiba üle tunda seepärast, et varakevadine põud on vähetõenäoline. „Kuid praegu on tähtis ka see, kui kaua taimed seal jää sees vastu peavad. Minu senine kogemus näitab, et talinisu taimed on välja tulnud ka täiesti lootusetuna näivast seisust,” ütles Koppel.

Märksõnad
Tagasi üles