Väetist pole saada, aga talivili vajab turgutamist

Hoolimata kõrgest hinnast ei saa väetist panemata jätta, sest sügisel külvatud taliviljale peab kevadel toitu andma. Muidu pole saagilootust. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Venemaa väetise ekspordikeeld seab Eesti põllumehe keerulisse olukorda, tõdevad väetise edasimüüjad. Kui lisaks peaaegu neljakordsele hinnatõusule pole väetist ka veel saada, jõuame juba ohuni riigi toidujulgeolekule.

Baltic Agro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum märkis, et pärast teadet, et Venemaa valitsus kehtestas 2. veebruarist 1. aprillini 2022 ammooniumnitraadi ekspordi keelu, leidsid nad end üsna kehvast olukorrast. „Meil oli oktoobris sõlmitud ostuleping ammooniumnitraadi tootjaga Venemaalt ja põllumeestele ette maha müüdud ligi 4000 tonni lämmastikväetist, ekspordikeeluga me seda nüüd ei saa,” sõnas ta. Lootus on, et saavad aprillis, aga see ei pruugi põllumeest lohutada. Väetist on taliviljade kasvu turgutamiseks vaja juba märtsi lõpus või kohe aprilli alguses. „Põllumeest me kindlasti hätta ei ­jäta, otsisime uusi lahendusi,” lubas ta.

60 protsenti väetisest tuli Venemaalt

Ammooniumnitraati toodavad mitmed Inglise, Hollandi, Poola ja Leedu tootjad, kuid Venemaa on seni olnud kõige hinnasõbralikum partner. „Eelmisel hooajal ostsime Venemaalt ligi 60 protsenti kõikidest põlluväetistest, kuid nüüd peame kuskilt mujalt puudujääva väetise saama,” täpsustas ta. Seda olenemata väetise hetke turuhinnast.

Paljudel põllumeestel oli lootus, et eelmise aasta novembris 300–350 euroni tonni eest ehk tavalisest poole kallimaks tõusnud väetise hind hakkab kevadeks langema. Seda aga ei juhtunud, väetise hinnad on veelgi tõusnud ja näiteks eelmainitud ammooniumnitraadi hind on praegu 670–700 eurot tonn.

Seda seetõttu, et lämmastikväetisi tehakse gaasist ja gaasi hind on nelja- või isegi viiekordistunud. Venemaa on aga ka suurim gaasitootja. Nii töötasid nende tehased täis­tuuridel ka siis, kui Euroopa tehased kõrge gaasihinna tõttu seisid või töötavad siiani poole võimsusega. Siit lisandus mure, et ammooniumnitraati kui Euroopas enim kasutatavat väetist pole lihtsalt saada.