Enne kaevu rajamist tuleb oma veevajadusele mõelda

Salvkaev on võrreldes puurkaevuga soodsam, ent ei pruugi katta moodsa eluga harjunud perekonna veevajadust. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Kui ühist veevärki pole, aga vett vaja, tuleb ehitada kaev. Valikuid on põhimõtteliselt kaks: salv- ehk rakkekaev ja puurkaev.

Salvkaev on enamasti pehmesse pinnasesse labida, ekskavaatori või spetsiaalse puurmasina abil kaevatud ja umbes meetrise diameetriga, sügavus sõltub asukohast ja võib ulatuda mõnest mitmekümne meetrini. Salvkaevu tootlikkus sõltub välistest teguritest ja tänapäeva mugavustega harjunud peredel võib ebasoodsatel asjaoludel vett nappida, samas on salvkaev puurkaevust reeglina odavam.

Puurkaev on väikese läbimõõduga toruga kindlustatud puurauk, mis ulatub tavaliselt märksa sügavamale kui salvkaev, mistõttu veevaru ja vee kvaliteet on stabiilsemad. Puurkaevu rajamine eeldab üsna mahukat asjaajamist, aga reeglina usaldatakse need toimingud vastavat tegevusluba omavale ettevõttele.

Salvkaev on hea, aga mitte murevaba

Kogenud salvkaevude ehitaja, osaühingu Strongest Arendus juht Tarmo Hälvin kinnitas, et kaevu rajamise võib ette võtta sisuliselt aasta läbi. „Maa sees on veesooned, mis ei ole sirged. Mõni otsib neid vitste, teine varraste, kolmas sõrmusega ja mõne inimese käes ei tööta neist ükski või ei osata saadavat infot lihtsalt lugeda. Mina kasutan vardaid ja saan nende abil öelda sedagi, millises suunas vesi liigub ja kui sügaval see on. ”