Vähe lund, palju lund

Eestis on piirkondi, kus pole üldse lund ja piirkondi, kus seda on väga palju. Foto: Marko Saarm

Tänavune veebruar üllatab sellega, et Kirde- ja Kagu-Eestis on kohati poolemeetrine lumikate, samal ajal kui Saare- ja Hiiumaal on maa täitsa paljas. 10. veebruaril oli Jõhvis lumikatte veevaru 164 millimeetrit – nii paksu veekihi saaks, kui kogu lumi ja jääkoorik ära sulatada. Võrdluseks: keskmine kogu aasta sajuhulk Eesti eri osades on 570–750 mm.

Viimati oli tänavusest rohkem lund maas 2011. aasta veebruaris ja märtsi algul, mil lumikate oli kohati üle 70 cm paks ja veevaru üle 200 millimeetri. Tõsi, tol talvel oli lumikate Eestis ühtlasem, ka saartel oli pool meetrit lund, aga järsk lumepiir jooksis Saaremaa läänepoolse kolmandiku pealt.

Niisuguses olukorras, et isegi meie tasasel maal paarisaja kilomeetriga vahetub paljas maa paksu lume vastu, ei ole tegelikult midagi ebaloomulikku. Lume kogunemiseks peavad olema korraga täidetud kaks tingimust. Esiteks peab olema piisavalt külm, et sajaks lund, mitte vihma, ja et see lumi maas olles ära ei sulaks. Teiseks on vaja, et üldse sadu oleks – talvine pakaseline kõrgrõhuala võib püsida nädalaid, ilma et midagi märkimisväärset sajaks.

Kõige rohkem lund toovad tsüklonid, milles õhutemperatuur kõigub null kraadi ümber. Atlandi ookeanilt otse üle Eesti või Lõuna-Soome itta tormav tsüklon toob Lääne-Eesti saartele jõudes oma edelatuultes esialgu vihma, kuid mandri kohal haarab ta kaasa järjest külmemat õhku, sadu läheb üle lörtsiks ja lõpuks lumeks. Tsükloni järel pöördub tuul põhjakaartesse ja ilm läheb veel külmemaks. Keskmega lõuna poolt, üle Läti või Leedu liikuv tsüklon sulailma ei toogi, kaugemalt põhjast mööduva lõunaservas aga valitsevad kogu aeg soojakraadid ja midagi tahkemat kui lörts sealt ei tule.

Peale detsembri algul valitsenud kärekülma kõrgrõhuala hakkasid meid külastama just niisugused tsüklonid, mille kese möödub natuke põhja poolt Eestit, tuues Lääne-Eestisse soojakraade, vihma ja lörtsi, ida poole aga null kraadi ümber kõikuvat temperatuuri ja peamiselt lund.

Veebruaris on ilmad läinud järjest vesisemaks, kuid juba kogunenud paks lumi hoiab endas peale sadavat lörtsi ja isegi vihma, kui mõnel ööl natukegi külma tuleb.

Nii nullilähedasel temperatuuril mõjutab lumikatet isegi Eesti suhteliselt väike kõrguste vahe. Sõltub õhumassi omadustest, aga tavaliselt langeb õhutemperatuur kõrgusega umbes 0,6 kraadi 100 meetri kohta. Haanja on merepinnast 250 meetri kõrgusel ehk 200 meetrit kõrgemal kui Tartu. See teeb keskeltläbi 1,2 kraadi külmema ilma, mis mõjub märkimisväärselt, kui temperatuur kõigub paari külma- ja soojakaadi vahel.

Vähemalt lähemal nädalal läänetsüklonite hoog veel ei rauge. Veebruari teine pool on käes, aga ilm püsib pigem sügistalvele iseloomulik. Märga lund tuleb juurde sinna, kus juba paks kiht all, kuid Lääne-Eestis jääb lumi ikka vaid korraks õhus keerlevaks unistuseks. Peale selle nädala keskpaiga sulailma on oodata taas mõnda külmakraadides päeva ja värsket lund.

Millal kevad saabub, on veel raske öelda. Kui läheb järsku soojaks ja sajab ka vihma, on oodata korralikke üleujutusi. Mitte ainult Kagu-Eesti kõrgustikel, Ida-Virumaal ja Emajõel, vaid ka Soomaal. Olgugi et Lääne-Eestis kohapeal lund vähe, on seda palju rohkem maas Pärnu ja Navesti jõe ülemjooksul, kust see siis kanuusõitjate rõõmuks veena alla tuleb.