Aeg oma rõduaeda sättida

Taimed võiks istutada anumatesse, mida jõuab vajadusel, ­näiteks tormi eel, teise ­kohta tõsta. Foto: Shutterstock

Aasta tagasi soetasin endale Tartusse uue korteri. Üks salasoov oli, et korteriga kaasneks rõdu, kus saaks vaikselt hobiaiandusega tegeleda. Valik õnnestus ja nii sain endale südalinna korteri, millel peaaegu 20 m² avatud katusega rõdu – mida veel õnneks soovida. Seega sai ühe suve jooksul omandatud piisavalt kogemusi, tehtud vigu ja seatud uusi plaane.

Mis siis õnnestus? Väga hästi õnnestus mul nii korduvalt viljuva maasika kui ka kuumaasika kasvatus, neist sain saaki kuni külmade tulekuni. Maasikaid kasvatasin rõdukastis ja jätsin need talvel rõdule, kus need on praegu lumikatte all – huvitav, kas jäävad ellu või mitte?

Muidugi oleks õigem need viia välja ja kaevata koos kasti või potiga mullakraavi ning siis kevadel jälle rõdule asetada. Korduvalt viljuvatest maasikatest julgen soovitada sorte ‘Soprano’, ‘Bravura’ ja ‘Favori’.

Kuumaasikad annavad marju kuni öökülmadeni. Foto: Shutterstock

Väga kenasti kasvasid tomatid. Rõdukastis kasvatamiseks soovitan sorte ‘Polfast F1’, ‘Vilma’, ‘Tumbling Tom’ ja ‘Tumbling Tiger’. Rõdukastis on tomatile sobivad partnerid harilik lehtsalat, spinat, aedportulak, madal mungalill ja uus-meremaa spinat. 20–25 cm läbimõõduga pottidesse tomatid ‘Bajaja’, ‘Pinocchio’, ‘Tumbling Tom Yellow’, ‘Venus’ ja ‘Red Robin’.

Sel aastal plaanin rõdul suuremates pottides kasvatada ka oma lemmikköögivilja – mehhiko füüsalit.

Hernega läks nihu

Üldse ei õnnestunud mul aedherne kasvatus eraldi suuremas potis. Hernes kasvas alguses küll hästi ja õitses rohkelt, haigestus siis jahukastesse ja saak jäi peaaegu saamata. Küll ei jäta ma jonni ja katsetan sel aastal suhkruhernega, millel kõlbavad süüa hernekaunad tervikuna. Plaanin katsetada sordiga ‘Ambrosia’.

Maitsetaimi ei pea palju külvama, sest mida enam neid pügada, seda tihedamaks ja ilusamaks need muutuvad. Foto: Shutterstock

Maitsetaimedest sobiksid rõduaeda vast kõik madalakasvulised maitsetaimed ja arvan, et ühest-kahest piisaks täiesti, sest mida enam neid pügada ja värskelt toitudesse lisada, seda kompaktsemaks ja dekoratiivsemaks need muutuvad. Soovitaksin kasvatada melissi, lavendlit, rosmariini, punet, piparmünti, aed-liivateed ehk tüümiani, iisopit, murulauku, peterselli, põõsastilli ja majoraani. Pottides kasvatatuna saame neid rõdul vajadusel ümber tõsta ja nii rõduruumi otstarbekamalt kasutada. Ka saavad külalised sedasi ise üht-teist oma roale maitseks juurde näpistada või tee sisse panna.

Rõdule tasuks pärast jaanipäeva tuua ka kõik oma toalilled ja loomulik haljastus ongi olemas.

Rõdule tasuks pärast jaanipäeva tuua ka kõik oma toalilled ja loomulik haljastus ongi olemas. Toalillede seltsi sobivad amplitesse-pottidesse pe­largoonid, fuksiad, begooniad, madalad peiulilled, lõhnav lillhernes ja petuuniad, samuti amplitomatid, mehhiko füüsal, korduvalt viljuvad maasikad ja kuumaasikas oma punaste, kollaste ja valgete valminud viljadega.

Mõistagi ei tohiks rõduaed kujuneda padrikuks, kus ei saa ise liikuda ja taimedel on halb kasvada. Sellepärast soovitangi taimi kasvatada teisaldamist võimaldavates ja kasvatajale tõstmiseks jõukohastes pottides-konteinerites, mida on aianduspoodides saada suures valikus. Rõduaed peaks pakkuma silmailu, võimaldama väiksema seltskonnaga koosviibimist ja omanikule mõnusat äraolemist, aga miks mitte ka arvutiga töötamise ruumi.

Millised on selle aasta plaanid? Tahaksin katsetada hiirmeloni ehk mehhiko pisikurgiga (hea viis külalisi üllatada), lobaoa, lehmaherne ehk vignaga, erinevate mungalille liikidega (tegelikult on neid 60 liigi ümber), aedtilli ehk fenkoliga, rullkõrvitsaga ja basiilikutega.

Nagu juba ette arvata, läks mul aia taha nii meloni kui ka arbuusi kasvatamise katse, sest mõlema juuremass ulatub looduses mitmekümne ruutmeetri raadiuseni – nii nad siis mul isegi õitsesid, aga sellega asi ka piirdus, aga abiks ikka.