Algatus kutsub maaomanikke põlispuid kasvama jätma

Kõige üldisemalt mõistetakse põlispuuna puud, mis on rinnakõrguselt ehk 130 cm kõrguselt mõõdetuna vähemalt 220 sentimeetrise ümbermõõduga. Foto: Urmas Luik

Loodushoiu Fond, Eesti Erametsaliit ja Luua Metsanduskool kutsuvad kõiki Eesti maaomanikke märkama ja säilitama põlispuid ning vabatahtliku algatusega liituma.

Loodushoiu Fondi veebilehel algatusega liituvad maaomanikud lubavad, et nad jätavad kasvama põlispuud ehk nende maal kasvavad puud, mis on rinna kõrguselt mõõdetuna ümbermõõduga 220 cm või enam.

Põlispuude uurija, loodusemehe, Loodushoiu Fondi kaasteelise Hendrik Relve sõnul on põlispuud olulised nii Eesti looduse liigirikkuse ja mitmekesisuse hoidmiseks kui ka pärandi säilitamiseks.

Tihti on neil võimsatel puudel ka oma lugu, mis võib olla tuntum laiemalt või näiteks pereringis. Kuid paljusid väärikaid puid pole me seni tähelegi pannud või väärtustada osanud.

„Meil on Eestis tuhandeid põlispuid. Neid kasvab sügaval metsades, kuid ka põllusiiludel, parkides ja koduhoovides. Tihti on neil võimsatel puudel ka oma lugu, mis võib olla tuntum laiemalt või näiteks pereringis. Kuid paljusid väärikaid puid pole me seni tähelegi pannud või väärtustada osanud,“ lisas Relve. „Tunnustan juba ette neid maa- ja metsaomanikke, kes teadlikult ja vastutustundlikult algatusega liituvad.“

„Põlispuud on täna olemas tänu sellele, et maaomanikud on neid vabatahtlikult hoidnud ja väärtustanud. Me teeme seda jätkuvalt,“ ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Algatusega kutsumegi kõiki - nii suuri metsaomanikke kui ka näiteks era- ja korterelamute elanikke - märkama, millised erilised puud nende maal kasvavad. Samuti neid hoidma, et nad saaksid kasvada veelgi uhkemateks ja rõõmustada ka järeltulevaid põlvi.“

MIS ON PÕLISPUU?

• Eestis peetakse põlispuud üldrahvalikuks mõisteks, mille kohta ühtset definitsiooni ei ole.
• Seetõttu on kampaania algatajad koostöös asjatundjatega paika pannud, et kõige üldisemalt mõistetakse põlispuuna puud, mis on rinnakõrguselt ehk 130 cm kõrguselt mõõdetuna vähemalt 220 sentimeetrise ümbermõõduga.

Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu lisas, et puude targalt hoidmiseks on vajalik nende kohta ka teadmisi hankida. Metsanduskool panustabki kampaaniasse sellega, et õppuritele neid teadmisi jagab. “Koolitame näiteks ka arboriste, kes on vanade puude eksperdid. Arboristika valdkonnas on täiendõppe kursusel võimalus õppida ka põlispuude majandamist,” lisas Zuba-Reinsalu.

Algatusega saab liituda ja selle kohta saab lisainfot Loodushoiu Fondi kodulehel ning maaomanikel, kes lubavad vabatahtlikult põlispuid säilitada, on soovi korral võimalik kasutada ka spetsiaalset märgist.