Millisest seemnest kasvab parim hapenduskurk?

Kasvuhoonekurgid. Foto: Shutterstock

Väikeaias tasub kasvatada eelkõige neid köögivilju, mida poes- ja turuletil harva saada või jätab pakutu kvaliteet soovida: pastinaak, mustrõigas, aed- ehk Türgi uba, paksoi, Mehhiko füüsal, aedportulak, mungalill, suhkruhernes, vigna ehk lehmahernes, arbuus, lobauba, patisson ehk taldrikkõrvits ja muskaatkõrvits. Mina läksin seekord seemnepoodi plaaniga valida köögivilju, mis rikastaksid talvist hoidisetagavara.

Mulle meeldib väga omahapendatud kurk. Kahjuks on poes ehtsat hapukurki harva saada ja peamiselt müüakse hapukurgi nimetuse all soolakurki või siis piimhappelisandiga „hapendatud” kurki.

Hapendamiseks sobivad eelkõige avamaal kasvatatavad ja hästi krobelise koorega kurgid. Just nende konaruste vahel leiavad peidupaiga looduslikud piimhappebakterid, mis tagavad kurgile õige hapnemise. Selliseid kurke mahuks aia ruutmeetrile 3–5 taime. Tegelikult soovitan ühte istutusauku istutada (külvata) kaks taime ja siis neile hiljem õigem kasvusuund anda. Uutest sortidest sobivamad on ‘Alhambra’, ‘Regina F1’, ‘Rufus H’ ja ‘Zuzana H’.

Milline tomat purki passib?

Hapendatud kurgist isegi maitsvamaks osutub hapendatud tomat. Soovitan tomatit ja kurki ka koos hapendada. Hapendamiseks kõlblik tomat korjatakse ära rohelisena, aga enam-vähem sordile omase täissuuruse faasis. Seega sobivad tiheda viljalihaga, saagikamad, aga ühtlase viljasuurusega sordid, mis on kujult piklikumad, neid on kergem panna hapendusnõusse. Soovitan sorte ‘Terion’ (valminult punane) ja ‘Citrina’ (valminult oranžikaskollane). Mõlema sordi viljade keskmine kaal on 75–90 g. Sorti ‘Terion’ peetakse üheks parimaks koduse ketšupipõhja valmistamise tomatiks.

Toorsalati valmistamiseks või lihtsalt grilltoitude kõrvale serveerimiseks avastasin tomatisordi ‘Brutus’, millele aretaja on juba vilja välimikku planeerinud sisse lõikekohad ja patt oleks sellist kunstiteost risti viilutada. Sama serveerimissoovitus käib ka teiste ribiliste tomati- ja paprikasortide kohta. Koos ‘Brutusega’ sobib koos serveerida uuemat ja üheks parimaks peetavat ning valminuna peaaegu valget tomatisorti ‘White Beauty’.

Veel põnevaid sorte

Mis veel seemnepoes silma torkas? Maarja Küla köögiviljapõllul oleme välitingimustes kõige suurema ja maitsvama saagi saanud just kollasest arbuusist, taimed tuleb muidugi ette kasvatada. Istikuid kasvatage kasvuhoones pärast idanemist kaks nädalat. Soovitan sorte ‘Kogane H’, ‘Janosik’, ‘Jardineria’, ‘Primaorange’, ‘Yellow Dragon’ ja ‘Orange Medoc’. Hea on katsetada erinevaid sorte ja arbuusegi tasuks istutada istutusauku kahekaupa.

Maarja Küla köögiviljapõllul on kõige suurema ja maitsvama saagi andnud kollase arbuusi sordid. Foto: Shutterstock

Millegipärast ei kasvata eestlased aias suhkruhernest, mida tarbitakse lestadena, laskmata sinna hernetera sisse kasvada. Lestana tarvitatuna on hernes leiduvad toitained ka inimorganismile paremini omastatavad.

Teisalt näeme turuletil hulgi üüratult kallist aedhernest, mille ostust kuni kolmandik söögiks kõlbmatute kiuliste kaunte näol kompostihunnikusse või prügikasti jõuab. Seega soovitan enim kasvatada suhkru- ehk lesthernest, mida saab talveks ka sügavkülmutatult säilitada. Hea sort on ‘Ambrosia’.

Kütmata katmikala uuem üllataja on lehma- ehk spargelhernes ehk vigna, mida kasvatan Räpina tingimustes edukalt ka avamaal, kasvatades taimed veidi ette. Selle kaunad võivad sirguda peaaegu 70 cm pikkuseks, on kiududeta ja koristatakse seemnete piimküpsuse faasis. Kauntest saab ilma neid tükeldamata valmistada imelisi hautisi. Samas on taim väga saagikas. Sortidest on praegu müügil ‘Purple Pod’, ‘Fuete’, ‘Kudesnitsa’, ‘Gloria, ‘Martha’, ‘Fakir’ ja ‘Countess’.

Minu lemmikköögivili on juba aastaid olnud Mehhiko füüsal (Physalis philadelphica), mis ettekasvatatuna võib avamaal anda ühe taime kohta kuni kilo väärtuslikke vilju. Neid saab kasutada toorsalatites, marineerida ja hapendada. Õigel ajal avamaalt (enne öökülmi) korjatuna säilivad need jõuludeni ja seega on nende hoidisteks valmistamisega aega piisavalt. Võrreldes katmikala nõudva ja vähesaagika maasika ja Peruu füüsaliga on Mehhiko füüsali ühe vilja keskmine kaal 30–80 grammi. Kollakasoranžid valminud viljad meenutavad tomatit. Taimed on avamaal tomatitest külmakindlamad ja valminud viljad on kaetud osaliselt nahkja katte ja kaitsva limaga.

Mehhiko füüsali vilju ei ole ma senini meie toidupoodide köögiviljalettidel ega turul kohanud. Sortidest soovitan osta või hankida interneti vahendusel sorte ‘Verde’ ja ‘Gold’.

Senisest enim võiksime kasvatada taldrikkõrvitsat ehk patissoni, mille konserveerimiseks kõlblikke 3–5 päeva vanuseid vilju ei ole ma kusagil kohanud, ei poes ega turul – järelikult tuleb need ise kasvatada. Soovitan sorte ‘Disco’ ja ‘Orange’.

Toorsalatite kaunistamiseks, aga ka niisama külmlauale koos dipikastmega krõmpsutamiseks avastasin peaaegu süsimusta magusa paprika sordi ‘Andromeda H’.