Metsakahjustusi aitab ohjeldada tark tegutsemine

Männikärsakale meeldib värskete okaspuu­kändude ja raie järel metsa jäänud okste lõhn. Foto: Shutterstock

Soodsad ilmastikuolud ning suurepinnalised, lähestikku asuvad ja ajaliselt halvasti planeeritud uuendusraied loovad soodsad tingimused männikärsakate ja juurepessu levikuks. Metsaomanikul tasub valvas olla ka põdrakahjustuste suhtes.

Männikärsakas toitub kuuse- ja männitaimede tüvekeste koorest. „Ta on mardikaline, kes on okaspuukultuuridele eriti ohtlik veel paar aastat pärast istutamist, ta võib noore puu koort juurekaela ümber ringikujuliselt kahjustada, mistõttu puu hukkub,” selgitas Era­metsakeskuse arendusüksuse juht Gunnar Reinapu (pildil).

Reinapu sõnul meeldib männikärsakale eriti värskete okaspuukändude ja raie järel metsa jäänud okste lõhn. „Seepärast võib okaspuuraiesmikele koguneda tavapärasest rohkem männikärsakaid. Männikärsaka olemasolu saab tuvastada, kui nad kevaditi noortel puudel ronivad, samuti värskelt näritud koorega puude järgi,” ütles Reinapu.

Dendroloogia ja metsa­entomoloogia kaasprofessori Ivar Sibula (pildil) sõnul sõltub männikärsakate hulk suuresti temale sobivate elupaikade olemasolust. „Sobivaid elupaiku loob inimene igal aastal raietega juurde. Mida suuremad ning ajaliselt ja ruumiliselt lähestikku paiknevad raiesmikud, seda kiiremini tõuseb ka nendes metsaosades männikärsakate arv,” rääkis ta.

Arvukuse tõus sõltub ka ilmastikust. „Soe, niiske kevad ja suve algus ning soe sügis on männikärsakate väga meelt mööda,” ütles Sibul.

Abivahendeid leidub

Sibula sõnul on kahjustuste vältimise üks võimalus istutuskultuuri rajamisega aasta või paar viivitada, mil männikärsakate arv raiesmikul on kahanenud.