Vabatahtlikud tulevad kalavarude kaitseks Keskkonnaametile appi

Sõltuvalt hooajast paluvad vabatahtlikud Keskkonnaameti inspektorite sekkumist umbes 40–50 korda aastas. Foto: Vabatahtliku Kalakaitse

Keskkonnaamet ja Eesti Kalastajate Selts uuendasid 7. veebruaril koostöölepet, mille kõige praktilisem tulem on seltsi vabatahtlike organiseeritud panus kalastusreeglite järelevalvesse looduses.

„Keskkonnaameti ja Vabatahtliku Kalakaitse ühine eesmärk on jätkusuutlik ja seaduskuulekas kalandus. On tähelepanuväärne, et kalastajad ise on valmis sõnade , aga eelkõige tegudega panustama sellesse, et kalarikkus Eestis säiliks. Järelevalve on vääramatu osa kalastiku kaitsest ja saab olla tõeliselt tõhus siis, kui teeme seda koos hoolivate ja asjatundlike kodanikega,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Uue koostööleppega uuendati juba aastaid kestnud head koostööd. Sõltuvalt hooajast paluvad vabatahtlikud Keskkonnaameti inspektorite sekkumist umbes 40–50 korda aastas. Ette tuleb sedagi, et Keskkonnaameti järelevalveosakond palub vabatahtlike abi mõne konkreetse ülesande täitmiseks.

Sõltuvalt hooajast paluvad vabatahtlikud Keskkonnaameti inspektorite sekkumist umbes 40–50 korda aastas.

"Aastast aastasse on omavaheline koostöö ja eelkõige usaldus suurenenud ning vahetu suhtlus osapoolte vahel on saanud normiks,“ ütles Vabatahtliku Kalakaitse Pärnumaa ja Läänemaa piirkonna juht Janek Harik. „Vabatahtliku Kalakaitse ja Keskkonnaameti senine ja ka jätkuv koostöö on särav näide kodanikuühiskonna positiivsest mõjust meie kõige väärtuslikumale varale - loodusele!," rõhutas Harik.

Vabatahtlik Kalakaitse koondab enda alla aktiivsed loodusest hoolivad inimesed, kelle põhieesmärgiks on tagada sügiseti lõheliste kuderahu. Vabatahtliku Kalakaitse loomise hetkeks võib pidada viie vabatahtliku jalutuskäiku Keila jõe ääres 2014. aasta oktoobris. Üha enam inimesi nägid võimalust midagi päriselt ära teha ja peagi hakati sarnaseid jalutuskäike tegema kõikide Eesti lõhejõgedel.