Nädalavahetusel võtsin ette retke põiki läbi Eestimaa. Ja põnev on vaadata, kuidas külmast hommikusest kriukslumest Tartus saab äkki mõnus lumesõjalumi mereäärses Saarde vallas.
Looduskalender ⟩ Lund on nii palju, et metsaalune on jäljetu
Aga on see siis mere-Eesti või Ida-Eesti, igal pool on metsaveeres ja tuisulagendike servas hanged vööni. Pärnumaal on ka tee pealt aetud pooleteisemeetrised lumevallid kaunite lossidena sinisiniselt ja vesiselt läbi kumamas. Ja kuigi ilmajaam näitab kõige
paksemaid lumevalle ainult Eestimaa paksu lume pealinnas Väike-Maarjas, on metsad igalpool loomadest tühjad, ei ainsatki jälge puhastel lumeväljadel, sest ka loomad kasutavad autoteid ja juba varem sissesõtkutuid radu. Vahel on kusagil mõni kitsekõhujälg, kui auto on sundinud teelt lahkuma.
Taretrepp tee lumest kõrgem
Aga inimestel ei jätkugi praegu palju aega metsa kiikamiseks, ikka on tegu lumeuputusega ukse ees või katusel. Tänavuse talvega on taas selgelt näha, miks põhjamaalased on välja mõelnud kõrged vundamendid ja majatrepid, miks muistne ait oli „kanajalgadel“ ja miks majadel olid kõrged viilkatused.
Veidigi väiksema katusekaldega majade omanikel on praegu põhjust muretsemiseks, sest paks lumekiht katusel on eriti ohuks sula ajal – lisaks juba olemasolevale koormale tuleb sel ajal enamasti taevast alla ka uut rasket lund.
Sulab ja tuiskab
Aga kui päike hetkeks suudab pilvekardinast läbi murda, siis hakkab loodus kevadet mängima. Hääled on kevadised! "Silps! Silps!" laulab katuseräästas ja hange sisse on arvopärdiliku muusika saatel kulutatud suur mustav auk. Selle augu põhjas paistab isake maa, õrnrohelised libled turris kui ajamata habe. Neil hetkedel on tahtmine rõdul kohvi juua ja loota, et ainus tõeline lumekoristaja, päike, tõhusamalt tööd teeb.
Põhiline teedehooldaja Eestis praegu magab, ta ei saa pilves ilmaga oma tööd teha!" Päike nimelt.
Aina kerkivad lumekuhilad vajuvad siiski päev-päevalt aina madalamaks, et siis põhjatuisuga taas põõsastele kõrgeks mütsiks pähe vajuda.
Linnud lähevad paari
Lindude kevadärevust on praegu kõige rohkem näha vareslastel, hakid kipuvad paari hoidma, harakad sehkendavad midagi kahekaupa, veel ei ole neil lennus pikka pesaoksa, vaid see ora, mis nende järel lendab, on nende pikk saba.
Rongad teevad igal hommikul valjult kronksudes paarislendu. Lõuna poolt on taas tagasi siidisabasalgad ja leevikesed. Meie linnusöögimaja toidu supiköögi sabas seisab öösel nüüd ka rebane ja pole mul õrna aimugi, kust ta koerakindlaks tehtud aia alt sisse pääseb.
Hülgepojad sünnivad
Nädalavahetusel kui mõneks tunniks päikest tegi, siis hakkas tööle ka päikesepatareidel töötav Looduskalendri hülgekaamera. Kaamerajuht suumis saare läbi ja näha olid esimesed hülgepojad. Veel ei ole neid palju, aga pakse pontsakaid hallhülgeemasid on kaamera ees palju. Meri on tänavu üsna jäävaba, viigritel on poegimiseks taas raske aasta. Mandrilt on aga vesi jälle otsa saama hakanud, veetase langeb juba mitu nädalat jõgedes ja ojades.
Veebruar on puuraiumiskuu
Noorekuu aeg kasvatab kuud suure hooga ja võimalik, et täiskuu toob meile ka kevade keset talvesüdant.
Lumest kummargile vajunud kaskede pungad on suured ja vaigused, hea aeg esimese paastutee korjamiseks, aga ka tuisulume lükkamiseks vajaliku luua tegemiseks.
Ja veel, vanarahvas pidas lehtpuu langetamisel parimaks päevi, kui veebruaris vana kuu sirbina paistab, ehk siis tänavu madisepäevale, 24. veebruarile järgnevatel päevadel, ning okaspuu langetamiseks noore kuu sirbina paistmise aega, see aeg hakkab küll läbi saama. Lisaks oli vaja põhja- või kirdetuult, mille suunas puud tuli langetada.
Küll on sel aastal üllatuslikult lõuna pool maa lume all veel kohati tüma, nii et puude väljavedu võib võimatu olla.
LASTELE: Mägramäng
Kokkukuhjatud lumehanged on nüüd nii suured, et sinna sisse saab vahvaid tunneleid kaevata. Just nii nagu teeb endale liivamäe sisse rõõmus mägrapere. Kui koopad ristirästi päeval valmis kaevatud võib õhtul käikude niššidesse teeküünlad panna või otsmikulampidega pimedates käikudes kulli mängida.