/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2021/12/29/14283051t1h51f0.jpg)
Veebruari lõpuni saab lehel treeoftheyear.org anda oma hääle Euroopa aasta puu valimisel. Eestit esindab tähendusrikaste puude konkursil Järvseljal sirguv 380-aastane Kuningamänd, oluline sümbolpuu Eesti metsandus- ja loodusharidusele.
Kuningamänd pistab Euroopa aasta puu konkursil rinda 15 konkurendiga
Tänavusele Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, sealjuures on Kuningamänd neist ainus mänd. Kõige rohkem on võistlusel väärikaid tammesid – lausa kuus, nende seas näiteks Turgenevi tamm Venemaalt, Bialowieza ürgmetsa valvav tamm Poolast ja vanaisa Kolja tamm Bulgaariast.
Horvaatia ja Belgia on võistlema saatnud hiidsekvoia, Prantsusmaad ja Itaaliat esindab kastan, neist viimase puhul on tegu võimsa kolme tüvega puuga. Pärnasid on esile toodud kaks – laulev pärn Tšehhist ja ajaloo esimese Instagrami kontoga pärn Madalmaadest. Šotimaad esindab nende rannikut valvav viltune viirpuu, Slovakkiat pöök ja Ungarit üks eriliselt kultuurne paar – sealse teatri ees kasvavad rippuvad jaapani akaatsiad.
Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Nii koguti ka Eestis Kuningamänni kohta meenutusi, neist ühe südamlikuma saatis Järvselja raamatukogu juhataja Ene Runtel, kes kirjutas puule Järvselja kogukonna ja loodusesõprade nimel pika südamliku kirja.
Kanneldajate palveretki Kuningamänni juurde meenutas hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann ning nooruspõlve tempu Kuningamänni otsa ronimisest jagas teenekas metsamees Ülo Erik. Saabunud meenutustega saab tutvuda Loodushoiu Fondi lehel siin.
Euroopa aasta puu konkursil saab hääle anda kahe puu poolt – seda tehes tasub panna tähele, et peale hääletamist saadetakse meili peale link, millel klõpsates lähevad hääled lõplikult arvesse. Hääletamine lehel treeoftheyear.org (ülevalt saab valida eesti keele) kestab 28. veebruarini ja võitja kuulutatakse välja 22. märtsil. Lisainfot leiab ka Loodushoiu Fondi kodulehelt loodushoiufond.ee.
/nginx/o/2022/02/06/14350440t1h5152.jpg)
Kuningamänd
Eestit esindav Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf pani aluse Tartu Ülikoolile ehk umbes 380 aastat tagasi. Kuningamändi tunnevad hästi sajad Eesti bioloogid, metsamehed ja teiste erialade üliõpilased, kelle akadeemilise hariduse osaks on olnud praktikumid Järvseljal.
Eesti Maaülikooli dendroloogia kaasprofessor Ivar Sibul toob välja, et oma vanuse ning erilise kasvukoha tõttu ürgmetsa piiril sümboliseerib Järvselja õppe- ja katsemetskonnas sirguv suursugune Kuningamänd Eesti järjepidevat ja heatasemelist akadeemilist haridust.
Kuningamänd on teadaolevalt mahult Eesti suurim puu, selle tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Võrdluseks – korraliku tavalise palgipuu maht on umbes 1 kuupmeeter. Kuningamänni tüvi läheb kõrgele üles, ilma et ta palju peenemaks muutuks, ja see pole mändide puhul sugugi tavaline. Männi ümbermõõt on 3,25 meetrit ja kõrgus 33 meetrit.
Eesti on Euroopa aasta puu konkursist osa võtnud kolmel korral. 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.
Alates aastast 2021 korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Ühe oma tegevusena soovib Loodushoiu Fond kaasa aidata sellele, et Eestis sirguvad tähelepanuväärsed pärandpuud saaksid paremini väärtustatud ja esile toodud.