R, 9.12.2022

Eesti toit on üks Euroopa puhtamaid

maaelu.postimees.ee
Eesti toit on üks Euroopa puhtamaid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Porgandid.
Porgandid. Foto: Arvo Meeks

Eesti toit paistab väga positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti EFSA objektiivsete seiretulemuste järgi üks maailma puhtamaid.

Selle üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et Eesti põllumajanduses kasutatakse suhteliselt vähe taimekaitsevahendeid.

Euroopa Liidu strateegias "Talust taldrikule" on üheks eesmärgiks võetud 2030. aastaks 50% vähendada ohtlike taimekaitsevahendite kasutamist põllumajanduses. Eesti seisukohalt on oluline, et eesmärkide seadmisel võetaks arvesse ka liikmesriikide seniseid tasemeid.

Eurostati viimaste 2019. andmete järgi on Eesti euroliidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Näiteks võrreldes Hollandiga on turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta ligi seitse, Hispaaniaga üle nelja ja Poolaga üle kahe korra väiksem. Need on riigid, kust siia imporditud toit tihti pärineb.

Kui võrrelda Eestiga sarnase suurusega riike, siis nt Hollandis turustati 2019. aastal taimekaitsevahendeid toimeaine koguste järgi 5,16 kg/ha, Taanis oli vastav näitaja 1,02 kg/ha ja Eestis 0,75 kg/ha. Eesti näitaja on selles võrdluses pisut parem ka võrreldes meie lõunanaabrite Läti ja Leeduga, kuigi kõigi kolme Balti riigi taimekaitsevahendite kasutuskoormus kuulub Euroopa Liidu väiksemate hulka.

Eesti põllumehed kasutavad integreeritud taimekaitse võtteid, kuid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pöörab põllumeeste teadlikkuse suurendamiseks sellel kevadel integreeritud taimekaitsele veelgi enam tähelepanu.

Eesti põllumehed kasutavad integreeritud taimekaitse võtteid, kuid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pöörab põllumeeste teadlikkuse suurendamiseks sellel kevadel integreeritud taimekaitsele veelgi enam tähelepanu. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutus haiguste või kahjurite tõrjeks on viimane võimalus ja seda rakendatakse vaid siis, kui on saagi päästmiseks vältimatult vajalik.

Säästva taimekaitse edukuse vahetu indikaator on mesilased. Viimastel aastatel pole Eestis teadaolevalt ükski mesilaspere hukkunud taimekaitsevahendite kasutamise tõttu. Vastupidi, mesinikud ja põllumehed teevad tihedat koostööd, sest taimekasvatajate jaoks on koostöö loodusega ja tolmeldajate tervis tähtsad. Põllumehele on põld ja seda ümbritsev keskkond tema igapäevane leib.

EFSA pestitsiidijääkide viimase aruande kohaselt sisaldas Eesti päritolu toiduainetest pestitsiidijääke üle piirnormi 0,8% proovidest ja seegi ei tähenda riski tarbijate tervisele. Euroopa Liidu päritolu toidu puhul oli piirnormi ületusi keskmiselt 2,7%, samas kui ELi väliste riikide puhul oli vastav näitaja 7,8%.

2020. aastal loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire käigus Põllumajandus- ja Toiduameti poolt võetud proovide põhjal on hea tõdeda, et eestlaste toidulauale jõudev toit vastab nõuetele. 2020. aastal läbi viidud loomse toidu seire tulemuste põhjal leiti piirnormi ületusi vaid 0,12% proovidest.

Märksõnad
Tagasi üles