Viie aastaga on rajakaamerapisiku saanud sajad lapsed

Türi põhikooli õpilased liitusid koolilaste rajakaamera seltskonnaga 2020. aasta novembris. Foto: Erakogu

„Kas me võime veel meie karu vaadata?” palusid Aegviidu lapsed oma õpetajalt Thea Luigelt korduvalt. Nimelt jäi just nende rajakaamerasse lustlik seik, kus uudishimulik karu nina vastu kaamerat surub. Lisaks heale tujule ja saadud teadmistele, et kährik pole skunk ja mäger pesukaru, on laste rajakaamerate andmed osutunud nii väärtuslikuks, et neid kasutatakse ka uue Eesti imetajate levikuatlase koostamisel.

Toredaid lugusid ja vahvaid klippe õpilaste rajakaameratest on liikumise MTÜ Aasta Loom eestvedajale Helen Arusoole kogunenud palju. Ka koolide rajakaamerate idee tuli tegelikult lastelt endilt umbes kuus aastat tagasi, kui toimkond käis Rocca al Mare koolis kõnelemas toonasest aasta loomast mägrast, kelle vaatlemiseks olid üles seatud rajakaamerad. Laste seast tuligi küsimus, miks neilgi ei võiks kaameraid olla. „Saime aru, et see pole üldse mitte paha idee,” lisas ta.

Kui 2017. a kevadel said üles esimesed kolm koolikaamerat, siis selle aasta alguses on koolilaste rajakaameraid 20 ning uued liitujad on rajakaameraseltskonda oodatud. „Sooviksime kasvada 40–50 koolini. Maakoole, kel metsatukk ukse taga, aga ka linnakoolide lähedal on Eestis hulk loomi, kes kaamera ette võiksid jääda,” sõnas ta.

Ülioluline roll juhendajal

Osalemiseks tuleb klassil osta rajakaamera, paigaldada see metsa ning käia kord nädalas kaamera juures pildi- ja videosaaki hankimas ning akusid vahetamas. „Võtmekoht on siin kindlasti õpetaja või juhendaja, kellel on selleks entusiasmi,” nimetas ta.

Arusoo sõnul ei peaks see lastele tunduma ühe koolikohustusena, vaid mõnusa seiklusena. „Me ei paku praktikat, kus tuleb puulehti suuruse järgi reastada, vaid emotsiooni kaudu õppimist,” sõnas ta.

Tema sõnul on koolide seas näiteid, kus iganädalastest retkedest metsa on suur kasu ka hariduslike erivajadustega lastel. Või väga populaarseks saanud loodusring, kus metsaskäiku täiendab alati ühine lõkketegemine.

Kui lastelt küsida, siis soovitakse oma kaamerasse püüda alati karu ja hunti. Suureks üllatuseks ongi karu, tänavust aasta looma, mitu korda nähtud. Kiviõli I keskkoolis saatis õpetaja Jaanika Merirand erakordse video kaamera ees poega imetavast karust ning Nurme koolist postitas õpetaja Niina Pihelgas video kollase ämbriga kolistavast ulakast mõmmikust – neid on võimalik vaadata ka koolilaste rajakaamera Facebooki lehel.

Esmased vaatlused

Kaamera ja muu vajalik maksab umbes 260 eurot. Mõnes koolis on kaamera jaoks lapsevanemad raha kogunud, teises on toetanud kool.

Aasta looma toimkond aitab klassidel osta soolakivi metskitsede meelitamiseks, samuti aidatakse kaamerasilma ilmuvate loomaliikide määramisel.

Koolilaste kaamerate andmed aitavad ka koguda andmeid Eesti imetajate levikuatlase tarvis, sest kaamerad asuvad sageli „ruudustikus” Eestis, mille kohta vaatlusandmeid ühe või teise liigi kohta pole. Tänu lastele on lisandunud vähemalt 20 uut vaatlust andmebaasi, nende seas näiteks Vihasoo lasteaed-algkooli ja Tallinna Vaba Waldorfkooli kaameras šaakali uus leviala. Uue levikuatlase jaoks kogutakse andmeid 2023. aasta lõpuni.