Hiina uusaastal kingitakse õnnepuuks kinkanit

Kinkanipuu vili on paar sentimeetrit pikk ja söödav koos koorega. Foto: Shutterstock

Kinkanid ehk kääbusapelsinid või ka kumkvaadid, mida süüakse koos koorega, on meie suuremate kaupluste puuviljalettide aastaringsed kallid hõrgutised, mille kilohind on 8–12 eurot. Kallis hind tuleneb kinkanipuu väikesest saagikusest: ühelt puult saadakse aastas ainult 30–50 vilja ja üks vili kaalub 30 g.

Kinkani tõi inglise botaanik Robert Fortune kuningliku aianduse seltsi ekspeditsioonilt Hiinast Euroopasse 1846. aastal. Harilik kinkanipuu (Fortunella margarita) on igihaljas 2,5–4 m kõrgune taim, mida kasvatatakse sageli ilupuuna.

Kinkan on 2,5–5 cm pikkune söödava õhukese kestaga vili. Kest on lõhnav ja magus, värvilt kuldkollane kuni tumeoranž. Meeldivalt hapukas viljaliha on jaotunud sektoriteks ja sisaldab suhteliselt suuri seemneid, mis kultuursortidel võivad täiesti puududa.

Kõige rohkem viljeletakse kinkanit muidugi Jaapanis ja Hiinas. Hiinas ja Vietnamis müüakse ja kingitakse kinkanipuud Hiina uusaastaks kui õnnetoovat taime.

Eesti kaubandusvõrgus on puuviljana peamiselt müügil harilik kinkan, mille viljad on ovaalsed. Jaapani kinkanit ­(F. Japonica) müüakse lillekauplustes dekoratiivapelsini nime all kui troopilist toataime. Selle viljad meenutavad miniatuurseid apelsine.

Kinkani raviomadused

100 grammis on vett 82%, valke 1,1 g, suhkruid 16 g ja kaloreid 63. Kinkanis on rikkalikult C-vitamiini, samuti kaaliumit, fosforit, magneesiumi ja kaltsiumi ning mikroelementidest vaske, mangaani ja tsinki.

Värskel mahlal (pressitakse koos koortega) on tugevad antibakteriaalsed omadused. Hiina meditsiinis on kinkanil tähtis koht kurgurohuna, kuid enim hinnatakse ravimina mitte viljasisu, vaid kuivatatud viljakoort. Nagu teisedki tsitrusviljad tugevdab kinkan organismi kaitsevõimet, parandab seedimist ja ainevahetust. Kinkanis sisalduvad eeterlikud õlid aitavad leevendada neuroosi, depressiooni, apaatiat, kroonilist väsimust, pinget ja stressi. Kinkan soodustab ka mõttetegevust ja tõstab aju toonust, sest sisaldab piisavalt tsinki. Kinkani söömine aitab vähendada liigse alkoholitarbimise järel tekkivaid tüsistusi ja leevendada pohmelli. Teisalt inimene, kes on allergiline tsitruseliste suhtes, peaks vältima ka kinkanit.

Kinkan toataimena

Kinkanit võib külvata seemnest (kokku sain kümne poest ostetud kinkani seest kaks korralikku seemet), paljundada eelmise aasta puitunud pist­oksaga või pookida. Kinkanist on aretatud mitmeid sorte ja seega soovitaks interneti kaudu hankida just neid, sest siis saate kindlasti ilusa väljanägemisega toataime. Sortidest on levinumad ‘Nagami’, ‘Marumi’, ‘Maeve’, ‘Hongkong’ ja ‘Fukushi’. Kinkanid on ilusad läikivate ja ovaalsete lehtedega põõsad. Lõhnavad valged õied puhkevad septembris. 2–3 kuud pärast õitsemist hakkab puu vilja kandma. Viljad valmivad talve lõpus varakevadel.

Kuid miks mitte ise külvata, aga siis ei pruugi tulemus olla alati selline, nagu soovime. Seeme külva 1–2 cm sügavusele vett hästi läbilaskvasse substraati. Parim idandamissubstraat on mullasegu: 1 osa aiamulda ja 1 osa liiva. Ühte potti võiks külvata 2–3 seemet. Kui juhtub, et kõik seemned idanevad, saab need hiljem ümber istutada. Edasi hoia potti soojas ja valges kohas. Muld olgu pidevalt niiske, potile võiks panna läbipaistva klaasi. Idandid tekivad teisel-kolmandal kuul. Seejärel sobib kasvukohaks lõunapoolne aknalaud. Kui taimel on 4–5 lehte, tuleks see istuda suuremasse potti, mille põhjas on kruusakiht. Seemnest külvatud taimes on alati ülekaalus metsikum looduslik pool, harvem hübriidsele sordile omane. Kuid juhus on pime ja nii võime seemikust saada omapärase välimusega taime, mille juures kannatab peamiselt saagikus või viljade välimus.

Hiljem võib metsikumale alusele pookida ühe või mitu sorti. Seemikust kasvatatud taim vajab igal kevadel veidi kärpimist, et kujundada vihmavarjutaoline kroon. Kärpimisel jätta ühele peavõrsele 2–3 haruvõrset. Aastane juurdekasv on 8–16 cm. Esimese saagi annab seemnest kasvatatud taim mitte enne kui kümnendal kasvuaastal.

Potitaime paigaldamiseks vali kodu kõige päikselisem koht. Suvel vajab taim hajutatud valgust ja kaitset otseste kiirte eest. Suvel võiks kinkani viia rõdule või õue poolvarjulisse kohta. Sobiv kasvutemperatuur suvel on 25–28, talvel 15–18 kraadi.

Keskküttega ruumis või suvel kuivade ilmadega võiks taime paar korda päevas sooja pehme veega üle pritsida. Kinkanile meeldiks ka iga paari nädala tagant duši all käia. Kinkan on väga tundlik liiga niiske mulla, aga ka läbikuivamise suhtes – mõlemal juhul võib taim hävida.

Toataimena võib kinkan korralikul hooldamisel vastu pidada üle saja aasta ja kasvada pooleteisemeetriseks põõsaks.

Kinkan toidus

Enne tarvitamist pese kinkaneid hoolega. Kasta viljad 20 sekundiks kuuma vette, seejärel hoia veidi külmas vees, et kest pehmeneks. Kinkan on parim, kui seda enne söömist sõrmede vahel muljuda. Kinkanit võib tarvitada värskena, lisada puuviljasalatile, segasalatile, magushapule kastmele ja kasutada garneeringuks. Kinkaneid võib lisada koogile ja keeksile, neid võib marineerida, suhkrustada, valmistada neist keedist, siirupit või marmelaadi, konserveerida alkoholis. Kinkan sobib kala, pardi ja lambalihatoitude juurde. Kinkan säilib toatemperatuuril 5–6 päeva, külmikus kuni kolm nädalat. Ostes väldi pehmeid vilju, sest need riknevad kiiresti.

Retseptid

Mesitinktuur

10 kinkanit, 500 g mett, 1 liiter kanget viina. Pane pestud kinkanid 1,5–2liitrisse purki, lisa mesi ja vala peale viin. Sulge purk õhukindlalt ja aseta kolmeks kuuks toasooja pimedasse kohta. Paar korda kuus loksuta purki. Külmetuse, kurguvalu või köha korral võta 1 sl tinktuuri 100 ml keedetud vee kohta. Tarvita kolm korda päevas enne sööki.

Tervislik kinkani-banaanismuuti

1 banaan, 4–5 kinkanit, 1 klaas kookos- või mandlipiima ja peotäis jääkuubikuid. Koori banaan ja lõika väiksemaks. Lõika kinkanid põiki 2–3 tükiks. Pane kõik komponendid mikserisse ja valmista smuuti.