Uuring: puidu kohalik väärindamine tooks miljardites lisandväärtust

Palgid Foto: Urmas Luik

Ernst & Young Baltic AS-i läbi viidud uuringu kohaselt looks puidutööstussektor juhul, kui ekpordimahtu vähendada 3 miljoni tihumeetri keemilise töötlemise tooraine võrra ja seda hoopis Eestis väärindada ligi 2,5 miljardit eurot kogulisandväärtust.

Sektori kogulisandväärtus suureneks seega 13,5 protsendi võrra. Samuti tekiks 62 111 puidu- ja metsasektoriga seotud töökohta, mis on 2019. aasta seisuga võrreldes 13-protsendine kasv, selgub Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel tehtud uuringust.

Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus oli 2019. aastal ligi 2,2 miljardit eurot, mis on 12,2 protsenti suurem kui 2017. aastal. Puidu keemilise töötlemisega tegelevaid ettevõtteid oli 2019. aastal Eestis 65, andes kokku 6,2 protsenti sektori lisandväärtusest.

Metsa- ja puidusektori kogulisandväärtus kogu Eestis loodavast lisandväärtusest on tõusnud 11,2 protsendi pealt 2017. aastal 13,8 protsendini 2019. aastal. See võtab arvesse nii sektori otsest, kaudset ja kaasnevat panust. Praeguse sektori struktuuri juures annab lisandväärtusest kõige suurema osa puidu mehaaniline töötlemine, märgitakse analüüsis.

1 miljoni tihumeetri puidu töötlemisel loodav lisandväärtus on 2017. aastaga võrreldes kasvanud tervelt 24 protsenti, ulatudes 2019. aastal 193,3 miljoni euroni, kusjuures töötlemisel loodav lisandväärtus on kasvanud raiemahu vähenemise tingimustes – raiemaht 2019. aastal oli 1,2 miljoni tihumeetri võrra väiksem kui 2017. aastal.

Puidu töötlemisel loodava lisandväärtuse kasv näitab sektori suurenevat efektiivsust, tehnoloogilist arengut ning puidu kui tooraine suurt potentsiaali kõrge lisandväärtusega toodete loomisel, leitakse uuringus.

Sektori ettevõtted on tublid ja aina nupukamad arendama puidust tooteid, mida kallimalt müüa, mis on ka keskkonnasõbralikud ning aitaks kaasa Eesti kliimaeesmärkide täitmisele.

"See näitab, kui kiire on metsa- ja puidutööstuses tootearendus ja milline potentsiaal sellel veel olla võiks. Sektori ettevõtted on tublid ja aina nupukamad arendama puidust tooteid, mida kallimalt müüa, mis on ka keskkonnasõbralikud ning aitaks kaasa Eesti kliimaeesmärkide täitmisele," kommenteeris uuringut pressiteates Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juht Henrik Välja. Välja vaates on puit Eestis rohepöörde läbiviimiseks üks peamisi võimalusi.

Puidutööstuse liidu juhi sõnul on investeeringud praeguses, tema hinnangul turbulentses olukorras, kus ei ole kindlust raiemahtudes ja kodumaises tooraines, peatumas. Sellega seoses aeglustub ka edasine areng.

"Pigem vaadatakse, kas on mõistlik investeerida Eestist välja. Selle trendi jätkumisel võib sektori areng ja innovatsioon toppama jääda ning Eesti kaotada olulise konkurentsieelise, mis meil tänu kodumaisele toorainele ehk puidule olemas on," lisas Välja.

Tallinna Tehnikaülikooli professori Jaan Kersi sõnul saab metsa- ja puidusektori edasine areng tulla teaduslikust innovatsioonist ja bioringmajandusest. Eesti on tema sõnul puidu mehaanilises väärindamises juba maailma tipus, ent oleks palju võita, kui väärindada praegu põhjamaade tselluloositehastesse eksporditavad puidukogused hoopis Eestis.

"Puit on 21. sajandi materjal. Juba praegu ehitavad meie ettevõtted puidust satelliite, kortermaju ja tankereid. Tulevikus saaks lisada edulugude nimekirja ka riided, farmaatsia, kõrgtehnoloogilise kiu ja palju muud," märkis Kers. "Puidust saadavate toorainete suuremaks väärindamiseks järgmisel astmel tuleb puidukeemia ja biotehnoloogiate alast kompetentsi edasi arendada nii ülikoolides kui ettevõtetes," toonitas ta.

 Metsatööstusel on suur roll maapiirkonnas

• Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3900 ettevõtet. Eesti metsa- ja puidusektori aastane maksupanus riigieelarvesse oli 2019. aastal üle 1,07 miljardi euro.
• Uuringu järgi on metsa- ja puidutööstuse roll eriti tugev maapiirkondade toimetulekus väljaspool Harjumaad. Kesk- ja Lõuna-Eestis loodud lisandväärtusest tõid selle valdkonna ettevõtted 2019. aastal vastavalt 22 ja 18 protsenti. Samas 2017. aastal oli metsa- ja puidusektori osakaal regiooni kogulisandväärtusest veel 30,3 protsenti Kesk-Eestis ning 22,2 protsenti Lõuna-Eestis.
• Samuti on metsa- ja puidutööstus oluline töökohtade pakkuja maal – ligikaudu 14 protsenti Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otseselt või kaudselt sektoriga seotud, mis on siiski madalam osakaal kui varasematel aastatel.
• Kui 2017. aastal andis metsa- ja puidusektor otseselt tööd natuke enamale kui 27 000 inimesele, siis 2019. aastaks oli see tõusnud 30 000 inimeseni. Kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes on sektori panus tööhõivesse aga langenud 58 580 töökoha pealt 56 003 töökohani.

Ernst & Young Baltic AS viis Eesti metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi läbi Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel. Metsa- ja puidusektori all on töös silmas peetud metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitööstust. Uuringus ei ole metsa- ja puidusektori alla arvestatud paberitootmist, mida sageli peetakse ka selle sektori osaks.

Analüüsis tugineti peamiselt äriregistri 2019. majandusaasta andmetele, vastavalt vajadusele kasutati täiendavalt ka statistikaameti andmeid. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et äriregistri ja statistikaameti andmed sektori lisandväärtuse ning töötajate arvu osas ei kattu täielikult, mistõttu võib teistsuguseid alusandmeid kasutades jõuda mõnevõrra erineva sotsiaalmajandusliku mõjuni, kuigi hinnangulised erisused pole märkimisväärselt suured, märgiti uuringus.

Samuti tuleb arvestada, et sektori panuse analüüsimisel ei ole arvesse võetud muud võimalikku majandustegevust, mis ei kajastu äriregistris, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjad või muud ettevõtted, kes ei ole esitanud majandusaasta aruandeid.

Uuringut viidi läbi kolmandat aastat.