Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Looduskalender Küünlapäeva hanged

Copy
Vaibamuster hiire ja rebasega.
Vaibamuster hiire ja rebasega. Foto: Kristel Vilbaste

Kuigi Eestis hiina uut aastat ja nende 12-aastalist ajaarvamist väga ei tunnistata, kulgeb ka meie loodus just nende tosina aasta rütmis.

Kas mäletate veel 2010. ja 2011. aasta paksu lumega talvesid? Selliseid, kui kokkulükatud lumi enam õue ära ei mahtunud ja kevadeks oli lund lükates üks kindapaar läbi kulutatud nagu muinasjutus.

Just neil aastatel leiutasin ma Peipsi ääres enda jaoks ülepea-labidaheite: lumehanged olid nii kõrged, et ainult üle pea selja taha jaksas lund ära kühveldada. Sedasama tunnet sai vast kogeda nii mõnigi, kes oma raudhobusega nädalavahetusel loodusesse tiiru tegema läks.

Ametlike ilmateenistuse andmete järgi on poole meetri paksune lumekiht maas Jõhvi-Tudu kandis ja Haanja mägede vahel. Tõsi, tuisuvaalusid oli eelmisel nädalavahetusel igal pool ka ülemeetriseid.

Looduslik jõusaal

Aga lumi, mis maha sadas, oli ka märg ja raske. Eriti ilus oli ta vastu valgust vaadates, selline kirkalt helesinine, just selline, nagu meile meeldib suvel merd joonistada.

Sellises lumes on vett pool mahust, st kuupmeeter lund kaalub pool tonni. Arvutage siis oma lumehangesid hinnates välja, kui vägeva jõusaali te oma õue tegite.

Ja linnas lumevangistuse üle pahandajad võiks mõelda, kas ikka on vaja ilmtingimata minna tõuksiga jõusaali omikroni hankima minna või võiks jõusaali arve asemel lumelabida osta ja minna appi linnatänavaid kühveldama.

Jäljemustritega lumevaip

Kaelushiire ait lubjavildis.
Kaelushiire ait lubjavildis. Foto: Kristel Vilbaste

Minu raudruun paksust lumest läbi ei vea, seega käisin metsas sõbraga. Õigemini tema maamajas Emajõe ääres. Oh seda tralli, mis hiired olid vanade pärnapuude all ja suitsusauna taga korraldanud. See vaip oli anuraualikult täis põnevaid sõnumeid, maailmavalu ja elamise rõõmu.

Sekka hiirtele oli seal rebasetantsu, kitsesõramaalinguid, mingi saledusjooksu ja kopra laiska lohisemist. Ja kui külmapeletamiseks vana metsvahimaja pööningu koristamise ette võtsime, siis leidsime ühest vanast lubjavildist mitu kilo põldube, odratangu ja tammetõrusid. Ait tundus vana, aga seemned veel kenasti kuivas seisnud, aidamees oli oma varanduse hästi peitnud.

Kõrvadega linnuloendus

Paavlipäevast hakkasid põõsad pissima.
Paavlipäevast hakkasid põõsad pissima. Foto: Kristel Vilbaste

Nädalavahetusel üritasin ka Eesti ornitoloogiaühingu korraldatavat talvist linnuloendust teha. Ja kui muidu on mu linnutoidumaja paksult linde täis, siis vaatluseks valitud kellaajal nokitses rasvapalli vaid üks põldvarblane ja üks rõõmus rasvatihane käis aegajalt silma pilgutamas.

Kui lõpuks jope selga tõmbasin ja läksin rõdu välja kaevama, siis kuulsin, miks ta silma pilgutas – tihastel on nüüd linnades kevadlauluhooaeg avatud. Sitsikleit!

Sel aastal ongi linnuvaatlust õigem teha tõesti kuulmise järgi. Naabri astelpajustikus säutsus rõõmsalt kümmekond põldvarblast, polnud neil aega ses jutuvadas mu aknale end näitama tulla. Ja kaugustes siristasid haledalt siidisabad. Lõuna poolt on nad nüüd jälle tagasi. Neid püüdsin ma terve õhtu veel nägemisulatusse ülelugemiseks saada, aga ainult sirin.

Alles järgmisel hommikul lendas see 70 linnuline siidisaba parv naabri valgete marjadega pihlakale, punased on ammu nahka pandud. Muideks just sellisel ajal tekivad vanade käärinud õunte söömisest ka „purjus siidisabad“.

Küünlapäev näitab talve pikkust

Küünlapäev on nüüd, 2. veebruaril käes ja algab rõõmus naiste poolaasta, mil punaviina joomine kõikvõimalike rahvakalendri tähtpäevade ajal heaks meheõnneks suisa kohustuslik.

Kui küünlapäev on selge, siis on naised suvel terved. Lääne-Nigula

On ka parim majapalgi metsast toomise aeg, et uus kodu ehitada. Loodame, et veebruar tuleb külm, siis arvas vanarahvas, et maarjapäevaks on talv läbi, vastupidisel juhul hakkab talv lohisema. Ja kui metsas suusatades märkate lumel kuuseokkaid, siis on kolme nädala päras kevadist uputust oodata.

LASTELE: Toalumi

Küllap olete nüüd terve nädalavahetuse õues lumes möllanud ja kui sellest veel vähe, siis võib lumehelbeid tuppagi võluda, neid paberist välja lõigates. Tavapäraselt teeme 8-kandilisi helbeid, aga proovige paber kuuetipuliseks kokku voltida ja siis kääridega mustreid lõigata. Jaapani veeuurija Emoto on öelnud, et õnneliku ja tervisliku vee jääkristallid on ilusad, küllap on filigraansemad ning kaunid ka õnneliku ja rahuliku lapse musterhelbed.

Tagasi üles