Naeri- hiilamardikad 2021. aasta kevadel talirapsil.Foto: Liina Kann
Hetkel on päevakorral taimekaitsevahendite varumise ja põlluplaanide koostamine. Eesti Taimekasvatuse Instituudis (ETKI) taimekasvatuse pikaajalise programmi raames läbi viidud resistentsusalaste katsete tulemused on kindlasti abiks efektiivsemate valikute tegemisel.
Naeri- hiilamardikas (Brassicogethes aenus Fab) on peamine kahjur Eestis, kes rapsi õiepungi närides tekitab suurt kahju. Viimastel aastatel on putukas levinud nii tali- kui suvirapsil, kahjustades eriti suvirapsi taimi. 2021. aasta kuumal suvel leidus rapsipõlde, kus kahjurite arvukus oli nii suur, et taimedel ei moodustunudki kõtru.
Insektitsiidiresistentsus on kahjurite kohandumine toimeainetega, mille tulemusena selle aine tundlikkus kahjuris väheneb. Eristatakse erinevaid toimemehhanisme: ainevahetuslik, toimekoha tundetus jne.
Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitsevahendite registrisse on kantud 14 insektitsiidi, mida saab kasutada naeri- hiilamardika tõrjeks. Neist 13 kuuluvad püretroidide toimeainete klassi ja üks, mis kuulub indoksakarb´i toimeainete klassi, mida saab veel kasutada 2022. hooajal, kuid mitte hiljem.
ETKI 2021 a. monitooringu raames kogutud proovide põhjal viidi läbi resistentsusalased katsed vastavalt IRAC (Insecticide Resistance Action Committee. http://www.irac-online.org/) protokollide põhjal.
Katsete tulemused näitavad Eestis insektitsiidiresistentsuse olemasolu erinevate toimeainete suhtes. Resistentsuskatsed viidi läbi püretroidide toimeaineklassi kuuluvate lambda-tsühaloriini ja tau-fluvalinaadiga ning indoksakarb´iga nii tali- kui suvirapsilt kogutud hiilamardika populatsioonidega.
Monitooringu käigus leiti, et Eestis on välja kujunenud talirapsil peamiselt resistentsed ja väga resistentsed naeri- hiilamardika populatsioonid lambda-tsühalotriini suhtes.
Naeri-hiilamardikate tundlikkus lambda-tsühalotriini suhtes talirapsil 2021. aastal.Foto: ETKI
Tau- fluvalinaat, mis on laia toimespektriga erinevate kahjurite vastu, näitab naeri- hiilamardikate suhtes paremat toimet. Populatsioonid on peamiselt tundlikud või siis mõõdukalt resistentsed. Kuid leidus ka üks populatsioon (Põlvamaalt), mis oli antud toimeaine suhtes resistentne. Antud piirkonnas on mõistlik vahetada toimeaineid ja vältida korduvaid sama toimeainega ning samasse toimeaineklassi kuuluvate insektitsiididega pritsimisi. Tänu sellele võib õnnestuda piirata antud toimeaine suhtes vähetundlikke populatsioonide levikut ja paljunemist.
Antud piirkonnas on mõistlik vahetada toimeaineid ja vältida korduvaid sama toimeainega ning samasse toimeaineklassi kuuluvate insektitsiididega pritsimisi.
Indoksakarb´i suhtes on tähendatud paar populatsiooni, millel on tundlikkus antud toimeaine suhtes vähenenud.
Suvirapsilt korjatud naeri- hiilamardikate tundlikkus on mõnevõrra suurem, kuid sama resistentsuse tendentsi näitavad ka neilt korjatud populatsioonid. Lambda- tsühalotriini suhtes olid suvirapsilt kogutud populatsioonid kõik resistentsed. Tau- fluvalinaadi suhtes olid kõik populatsioonid tundlikud, seega omades väga head mõju naeri- hiilamardikate vastu. Indoksakarb omas suvirapsilt kogutud naeri- hiilamardikate suhtes 100% mõju ning olles seega väga efektiivne.
Resistentsuse süvenemise vältimiseks on vajalik rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid:
kasutada tuleb õiget viljavaheldust, kus ristõieliste kultuure ei kasvatata tihemini kui 5-6 aasta järel, et hoida kahjurite liigset koloniseerimist,
samuti võiks eelistada talirüpsi, mille areng on kiirem ning seetõttu jääb ka kahjurite kahjustus väiksemaks,
vahetada ja valida toimeained, mis veel naeri- hiilamardikatele toimivad ning eelistada erinevate toimeaineklassidesse kuuluvaid insektitsiide.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et resistentsusalaste katsete tulemused näitavad insektitsiidiresistentsuse olemasolu. Insektitsiidide vähesuse tõttu on oluline tagada võimalus kasutada tulemusi andvaid toimeaineid mitte ainult eesoleval hooajal, vaid ka edaspidi. Katsetulemustega saab tutvuda ETKI monitooringu kodulehel.