/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2020/09/11/13337602t1h8b99.jpg)
Selgitades praeguseid raiemahte Eesti metsades, märkis Eesti Maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli vanemteadur Allan Sims, et eelmise sajandi kuue- ja seitsmekümnendatel toimus laiaulatuslik põllu- ja rohumaade metsastamine, mil igal aastal uuendati ligikaudu 15 000 hektarit.
"See tähendab, et kahe kümnendiga tuli umbes 300 000 hektarit uut metsa. Tänaseks on see mets küpseks saanud ja korraga on tekkinud palju sellist metsa, mida võib raiuda. 1980. aastatel oli lageraieks sobilikku küpset metsa umbes 10 protsenti, täna on seda umbes 25 protsenti. Kui vaadata küpsust, siis saaks raiuda isegi rohkem, aga pikaajalisi eesmärke silmas pidades on praegune raietempo igati mõistlik," arutles Sims ERR-i portaalis Novaator.