P, 5.02.2023

Esimene MESi pilootprojekti abil kaaslaenu saaja oli majaehitusega juba alustanud

Teele Üprus
, Maa Elu peatoimetaja
Esimene MESi pilootprojekti abil kaaslaenu saaja oli majaehitusega juba alustanud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni tuhande elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks.


Luhamaa külakeskuse nurgakivi panek.
Ehitustööd teostab OÜ SemuEhitus, tööd tellis Setomaa vallavalitsus. 

Kellu, müürisegu panek nurgakivisse.

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni tuhande elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Luhamaa külakeskuse nurgakivi panek. Ehitustööd teostab OÜ SemuEhitus, tööd tellis Setomaa vallavalitsus. Kellu, müürisegu panek nurgakivisse. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks

Nädalapäevad tagasi sõlmis idavirulane Rain Maaelu Edendamise Sihtasutusega esimese maale elama asumist soodustava kaaslaenu lepingu ning saab nüüd Ida-Virumaale oma perele uue maja ehitada.

Ehitusega oli lastega pere juba alustanud, sest esialgne plaan oli nii kaugele jõuda, et pangalt ühel päeval laenu saada. „See tähendab majakarpi, katus peal, uksed-aknad ees,” täpsustas Rain. Pangalaenu saamist uuriti ka ehitusega alustades, ent kuigi projekt oli hea, sissetulek ja töökoht ka, ei andnud vastus asukoha tõttu palju usku. Pank oli nõus noortele laenu andma 80% vara väärtusest, kuid maapiirkonnas asuv krunt ei ole teadupärast just eriti kallis.

Kui ta sügisel kuulis, et MESi abil saab kaaslaenu taotleda, võttis ta kohe asutusega ühendust. Ent siis oli kõik veel lahtine. Ka kõikide pankadega sai suheldud, kuid Coop Pank oli esimene, kes kaaslaenu aktsepteeris. „See kõik võttis palju aega, paberite täitmine, suhtlus panga ja MESiga, küsimusi oli palju. Aga kui asjad liikuma hakkasid, läks kiiresti,” sõnas Rain ning oli mõistev, sest ta oli ju esimene kaaslaenu taotleja.

See kõik võttis palju aega, paberite täitmine, suhtlus panga ja MESiga, küsimusi oli palju. Aga kui asjad liikuma hakkasid, läks kiiresti.

Nii tasus kannatlikkus ära ja kaaslaenu abil saavad nad nüüd pooleteist aastaga oma maja valmis ehitada.

MESi juhatuse liige Leho Verk lausus, et krediidikomitee tegi esimese kaaslaenu taotluse osas positiivse otsuse juba eelmise aasta lõpus, kuid dokumendid ja asjaajamine mitme rahastaja vahel nõuab oma aja ning laenulepingu allkirjastamiseni jõuti läinud reedel. „Meede on sihtrühma poolt soojalt vastu võetud ja erinevates etappides olevaid taotlusi on töös veel mitmeid. Järgmine leping allkirjastati juba esmaspäeval.”

Verk selgitas, et MESil puudub täpne ülevaade kaaslaenu soovijatest, sest esmalt pöördub taotleja panga poole, kes teeb oma tingimusliku pakkumise. „Oleme pankadega suheldes kuulnud, et huvilisi on, mõnes pangas rohkem, mõnes vähem,” sõnas Verk.

Ta avaldas lootust, et Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal rakenduv pilootprojekt läheb edukalt ja laieneb ka teistesse Eesti piirkondadesse, sest maapiirkondades on inimestel laenu saamisel tuge vaja. „Inimesel võib hea sissetulek olla, aga pank ei taha maapiirkonda maja ehitamiseks raha anda.”

Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni tuhande elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab MES omakapitalist 5 miljonit eurot. MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Märksõnad
Tagasi üles