Nädala mõte: palju küsimusi

Süsiniku sidumise teemast ei pääse ka põllumehed. Foto: Priit Simson

Koroona, energiahinnad, võimalik valitsuskriis, ärev seis julgeolekus – teemasid, mida viimastel nädalatel jälgida, on palju. Aga ega seetõttu muud arutelud pausil pole. Neid peetakse edasi, aga ehk jäävad nad teiste teemade varju, kuigi mõju näiteks maapiirkonna tootjate tegemistele on kohati vaat et määrav.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis esmaspäeval koos komisjoni täiendustega heaks valitsuse seisukohad „Eesmärk 55” kliimapaketile. Arutelu oli tuline, kommenteeris komisjoni esimees Siim Kallas.

Kallase sõnul lisati punktid, mille alusel peab kasvuhoonegaaside vähendamine põhinema mõjuanalüüsidel ja majandusliku kahju tekkimise korral peab olema võimalus kaaluda riigiabi andmist enim mõjutatud sektoritele.

Arutelu on tekitanud CO₂ kaubanduse süsteem ja mõte sellest senisel moel loobuda. Samuti oli erinevaid seisukohti süsiniku sidumise teemal. Kui palju süsinikku ikkagi peavad näiteks meie metsad siduma?

Metsad on pandud süsinikusidumise eesliinile – põhjapoolkera metsad on maismaakooslustest ühed olulisemad süsiniku sidujad. Aga kui seatud normid tähendavad, et metsa- ja puidutööstust tuleks kokku tõmmata, on see valus löök maapiirkonnale.

Lisaks süsiniku sidumisele saame süsinikku ka puittoodetesse lukustada ning jätta tekitamata süsinikuheitmed, mis muidu tekiksid fossiilseid materjale kasutades. Seega piltikult öeldes on võrdluses vaar­ema puitkummut, mida kasutab mitu põlve, versus kõik kiiresti tarbitav, plastist ja lagunev. Selleks aga on ju vaja puitu?

Süsiniku sidumise teemast ei pääse ka põllumehed. Ega nad vast tahagi, sest süsinikuteemas endas polegi justkui midagi uut – varasemad põllumeestepõlvkonnad nimetaksid seda lihtsalt mullaviljakuse tõstmiseks. Aga nii mõnigi on küsinud, et kas nüüd sellele ühele elemendile keskendumine ikka päris õige on.

Juba on tekkinud ärimudelid, kuidas süsinikku sidudes on võimalik ka lisa teenida – ühtpidi täidab see muidugi motiveerimise eesmärki. „See on teema, kus küsimusi on praegu rohkem kui vastuseid,” sõnas maaeluminister Urmas Kruuse eelmisel nädalal ja täiendas, et meeles tuleb ka pidada, et põllumeeste esmane eesmärk on ikkagi toidutootmine ja vältida tuleb olukorda, kus selline ärimudel hakkaks maakasutuses toidutootmisega konkureerima.

Ükski põllu- või metsamees, kellega suhelnud olen, pole arvanud, et kliimaeesmärgid pole olulised. Vastupidi. Aga küsimusi on palju.