„Appi, põldu mürgitatakse!”

Õitsev raps on mesilasi ligi meelitav kultuur ja seepärast on rapsipõllud terava tähelepanu all. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Põllutööde ajal helistab ikka mõni valvas naaber või möödasõitja põllumajandusameti telefonile, et traktor on põldu mürgitamas. Läinud hooajal tuli sarnaseid teateid üle 30, kõigile neile reageeritakse ja vajadusel sõidetakse kohapeale kontrollima.

Sel moel on ka rikkumisi tuvastatud – mullu viiel korral. „Kui päevasel ajal pritsitakse õitsvat põldu, on selge, et tegu on rikkumise ja suure ohuga, siis pole aega oodata,” rääkis Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.

Peamised kaebused olid taimekaitsetööd suure tuulega, päevasel ajal pritsimine, õhus leviv ebameeldiv hais, mure mesilaste pärast, glüfosaadi koristuseelse kasutamise kahtlus. Taimekaitsevahendeid võib pritsida ka päevasel ajal, kui põllul ei ole õitsvaid taimi, tuulekiirus on alla nelja meetri sekundis ja järgitud on kõiki teisi kehtivaid nõudeid.

Kokku kontrollisid PTA ametnikud taimekaitsevahendi kasutamist läinud aastal 463 korral – kontrolli läbivad kõik professionaalsed kasvatajad.

Kuna taimekaitsetööde ohutusel ja tõhususel on oluline, et kasutatav prits oleks töökorras, läbivad kontrolli needki.

Lisaks teeb PTA kogu hooaja vältel seiresõite, mille käigus pööratakse tähelepanu kevadisele umbrohu ja maakirbu tõrjele, õitsva rapsipõllu pritsimisele suvel ning glüfosaadi kasutamisele sügisel. Lisaks annab seiresõit hea võimaluse jälgida ja hinnata maanteehoolduses ning karuputkekolletes tehtavaid töid.

Uued on ohutumad

Igal aastal läheb mõni taimekaitsevahend turult ära ja mõni keelatakse, asemele tulevad uued. Leviva arvamuse kohaselt on uued vahendid küll loodussäästlikumad, kuid seega ka lahjemad ja neid on vaja kasutada suuremas koguses.

Pärtel selle arvamusega ei soostu. „Need ei ole mitte lahjemad, vaid ohutumad ja täpsemalt suunatud kitsamale valdkonnale,” seletas ta. „Tõsi, uued ei ole nii äkilised kui varasemad vahendid. Näiteks hiljuti keelatud suur kurja juur dimetoaat, mille väärkasutamise pärast mesilased massiliselt hukkusid. Dimetoaat oli suhteliselt odav ja äkilise toimega, aga keskkonna ohutus on meile oluline.”

Pärteli sõnutsi on meie põllumehed reeglina hästi kursis, mis lubatud ja mis mitte. Vahel tuleb siiski ette, et üritatakse end välja vabandada teadmatusega. Näiteks tasub mainida vahendit Proteus OD, mis oli väga laia kasutusspektriga, seda oli lubatud kasutada 2020. aasta lõpuni. Siiski tuvastati mullu selle kasutamine maasikakasvatuses.

Kartulikasvatuses avastati vahendite Glory ja Actara 25 WG kasutamine, mis samuti ei ole enam lubatud. Keelatud vahendeid tuvastati veel teravilja- ja kurgikasvatuses.

Rikkumise tuvastamisega lõpetati kontroll mullu 37 korral. Ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks koostati 16. PRIA-t informeeriti nõuetele mittevastavast taimekaitse­vahendi kasutamisest 12 juhul.

Rikuti ka õitsvate taimede pritsimise keeldu. Tegemist oli glüfosaadi kasutamisega, kus ei arvestatud, et pritsimise ajaks õitses töödeldaval alal juba mitut liiki taimi. Ühtegi glüfosaati sisaldavat preparaati ei ole lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Seetõttu tuleb enne kasutamist alati veenduda, et töödeldaval alal ei oleks õitsvaid taimi.

Pärteli sõnutsi esineb glüfosaadijääke Eestis toodetud toidus üliharva. Parema ülevaate saamiseks taimekaitsevahendite kasutamisest võtavad PTA ametnikud proove nii kasvavast taimikust kui ka valmistoodangust.

Ka vilju kontrollitakse

Taimekaitsevahendite jääkide kontrolliks valmistoodangust võeti taimekaitsevahendite kasutamise kontrolli käigus 120 proovi. Enim analüüsiti maasikaid, aga ka kartulit, köögivilju, õunu ning tera- ja kaunvilju. Ligi pooled proovidest ei sisaldanud üldse jääke, ülejäänud proovides olid jäägid üldjuhul väga väikesed ega ületanud lubatud piirmäära (MRL). Kahel korral tuvastas PTA lubatud piirnormi ületamise – šampinjonides ja sibulapealsetes.

Võrreldes varasemaga on PTA paaril viimasel aastal märksa rohkem lasknud ka valmistoodangust glüfosaadijääke analüüsida. Mullu analüüsiti glüfosaati sajast toodanguproovist. Glüfosaati sisaldas vaid üks õuntest võetud proov ja seda ka alla määramispiiri.

Juba kolmandat aastat ei ole taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet. Kui varasematel aastatel on tulnud viis-kuus teavitust mesilaste hukkumise kohta, siis mullu laekus PTA-le vaid üks kaebus, mis oli seotud mesilaste suurenenud suremusega. Tegu oli talvitumisel hukkunud peredega ning loomatervise spetsialistide hinnangul oli suremuse põhjus mesilaste halvad pidamistingimused.

Lisaks üldisele õitsvate taimede pritsimise keelule on täiendavad kasutuspiirangud saanud ka suur osa insektitsiide ja neid on lubatud kasutada vaid hilisõhtust varahommikuni. Õitsev raps on mesilastele väga atraktiivne kultuur, seepärast on viimastel aastatel rapsipõllud eriti terava tähelepanu all.

KEELU ALLA

Tänavu lõpeb indoksakarbi kasutamise ajapikendus. Indoksakarb on insektitsiid, mida Eestis kasutatakse naeri-hiilamardika tõrjeks rapsil ja rüpsil ning erinevate kahjurite tõrjeks seemneviljalistel, viinamarjadel, köögiviljadel, kõrvitsalistel ja kapsastel.

Registrist on kustutatud ka mitu toodet. Taimekaitsevahend Envidor sisaldab toimeainet spirodiklofeen. Envidor on insektitsiid ja akaritsiid, mida kasutatakse õunapuudel, pirnipuudel, avamaamaasikatel ja dekoratiivtaimedel.

Kehtetuks on tunnistatud prokloraasi sisaldavad taimekaitsevahendid (Kinto, Kantik, Mirage ja Ampera). Prokloraas on fungitsiid, mida Eestis kasutatakse nisul, rapsil, tritikul ja rukkil seenhaiguste tõrjeks.

Mõned glüfosaati sisaldavad tooted (Roundup 60, Roundup Gel, Roundup Gel Max) ja nikosulfurooni sisaldav taimekaitsevahend (Niklos 40 OD) on samuti registrist kustutatud ning ajapikendus müügiks ja levitamiseks kehtib kuni 01.07.2022 ning olemasolevate laovarude kasutamiseks kuni 01.07.2023.